Elu farmis

Eile hommikul pakkisime taaskord oma seljakotid ja lahkusime Sydneyst, et startida farmi poole. Pidime Centralis hyppama CountryRaili peale ja sellega soitma viis tundi, et Quirindisse jouda. See on siis l2him asula sellel farmile (80 km kaugusel). Poole tee peal sain Miriamilt (farmi omanikult) s6numi, et peame teda kella poole kuueni Quirindis ootama ja saame kotid tema Toyotasse visata, mis parasjagu seal paranduses oli. Rongis6it ise oli vahva, paljudest ilusatest kohtadest s6itsime l2bi ja n2gime ka k2ngurusid, p2ris suured on nad ikka. S6it kulges l2bi m2gede, orgude, kummipuumetsade ja yle j2rvekeste ja oli ikka k6vasti mugavam kui lennukis. Paneb m6tlema sisereiside ajal just rongi kasutamise peale. Tulime siis Quirindis maha, viskasime oma asjad auto peale ja vahtisime niisama ringi. Kena, v2ike koht..n2rv ikka puhkas korralikult! :D Miriam j6udis koos oma ema ja tytrega mingi poole seitsmeks ning s6it farmi poole v6is alata.

Tegemist on siis hollandi-austraalia segaperega. Mees on austraallane, Miriam on p2rit Hollandist ja on elanud siin 10 aastat. Kasvatavad lehmi ja lambaid (lehmi on kuskil 500, lambaid 3000), mees tegeleb pologa ja seet6ttu peetakse neil ka hobuseid. Miriam samuti oli aktiivne ratsutaja varem. V2ga sympaatse mulje on nad siiamaani j2tnud, kuigi vahepeal tundub, et on natuke t6sised. Tytar Robin ei seisa pudeliski paigal, igalpool on vaja asjatada ja rahmeldada, armas blondide lokikestega tydrukutirts on muidu :) Miriami ema on ka h2sti tore, tootab Hollandis psyhholoogina, temaga r22kisime t2na p2ris palju. Nyyd olemegi siin ainult mina, Helger ja Miriami mees, Jimbo. Miriam ja tema ema s6itsid koos Robiniga kuhugi rannikule puhkama n2dalaks ajaks, meile n2idati t2na k6ik tood ette, mis vaja teha on ja nii me siis siin toimetame omapead. Kuna siin on kuus n2dalat sadanud, siis midagi 6ues v2ga teha ei saa, tegingi t2na algust ja koristasin Robini toa 2ra ja t6mbasin elutoa ja vahekoridori tolmuimejaga puhtaks. Helger koristas garaazialust. Pmst saame ise valida, milliseid toid teha tahame, kui ei ole mingit kiireloomulist asja ja vabad p2evad on ka meil n2dalas - p6hiliselt n2dalavahetused :)

Aga see sadu siis...jah, see on ikka p2ris ulmeline, mis siin toimub - ainult sajab ja sajab ja sajab ja t2nu sellele on osadest kohtadest vesi t2iesti tee 2ra viinud, nii et eile saime m6nusalt offroadida pilkases pimeduses. Meie maja asub umbes 1,5 km kaugusel nende elamust, nii et liigume kahe maja vahel k6rge maasturiga - muudmoodi paraku polegi v6imalik...eile kui 6htul tagasi oma majja s6itsime, siis viimases s6iduteele tekkinud ojas (mis oli tegelikult nagu j6gi juba)l2ksid autotuled juba vee alla ja vesi hakkas sumpsi tungima :D Nii et ponev :D Autot saame kasutada ka omal vabal tahtel, kui vaja nt linna on minna vms tahame teha.

Eile siia s6ites r22kisime tee peal nendest ohtudest ka, mis siin farmis meid ymbritseda v6ivad - 2mblikke ja madusid on siin palju. Ettevaatlik peab olema redback spideri suhtes, kes hammustab v2ga valusasti ja on ka myrgine, kuid 6nneks mitte surmavalt. Madude kohta niipalju, et siin v6ib kohata nii musta kui pruuni madu: "If you get bitten by a black snake, then You need to go to the hospital, but when you get bitten by a brown one, then You REALLY need to go to the hospital"
Aga muudest v2hemohtlikest loomadest kohtab siin palju k2nguruid, sest farm asub m2gede vahel ning nad armastavad k2ia m2e all pikka rohtu soomas. Neid voib p2ris palju korraga rohu sees olla, kuid reaalselt n2ed sa yhte-kahte isendit. Koaalasid v6ib vaatama minna siit 100 km kaugusele.

Hobused elavad aastaringselt koplites ja hulguvad m2gede vahel ringi, eriti just noored. Miriam just ytleski, et kui tahad v6id nende juurde jalutada, kuid nad v2ga ei tea, mis asi see inimene on ja v6ivad alguses uudistada v6i ettearvamatult k2ituda. Siin nende kodu juures elab pisike poni, nimega Raffa, kes aias pisikest muruniidukit m2ngib ja Robini suur lemmik on. Eile p2ris yllatusin kui n2gin, et garaazi ees chillis mingi must tomp, l2hemal vaatlusel tegin siiski kindlaks, et t egemist on poniga :)) Sain teada, et j2rgmine n2dal saan ka siis oma suurema poni selga, kellega pole kaks kuud tegeldud ja kes v6ib pisut metsik olla :D Kui meile siin meeldib ja me siia pikemaks kavatseme j22da, siis v6tame jaanuaris noored k2sile. Veel on neil 6 koera ja kaks kassi. K6ik marus6bralikud loomad.

Aga siinkohal l6petan ja l2hen vaatan, mis teha annab :)

Õhh, kui palav on. Tulin just šoppamast, sest enne farmi minekut oli vaja oma varusid täiendada 30 spf päevituskreemi, pesemisvahendite, juuste UV-kaitse, aaloe-kreemi jms tarvilikuga. Kaubamajas oli ühes poes -70% jõulueelne allahindlus, soetasin endale sealt kollase suvekleidi 5 taala eest ja kuna kaardimaksel oli minimaalne summa 10 dolarit, siis ostsin kaks tavalist toppi ka veel juurde. Päris mõnus - 3 asja 10 taalaga. Riided ongi siin enamjaolt väga odavad, kaltsukatest võib väga normaalseid asju leida ning hästi palju on odavate riieste poode ka igal pool.

Palavuse vastu aitab hetkel ainult bassein, mis ootab mind siis, kui kuus last on otsustanud sealt välja ronida :P Sydneyst 600 km kaugusel ja sisemaal asuvas farmis vist erilist ujumisvõimalust pole, nii et seega tuleb praegu basseini sajaga ära kasutada. Arvatavasti vabadel päevadel hakkame kuskil kõige lähimas veekogus ligunema :D

Juhuuuuu!

Eile õhtul kui tuulasin siis Gumtrees ringi ja hoolega cv-sid saatsin, sain sõnumi, kus oli kirjas, et prantsuse restorani otsitakse ettekandjat, tüüp helistas ka kohe mulle ja leppisime töövestluseks aja kokku täna õhtuks...
...läks aga nii, et paraku vestlusele ma ei jõudnudki :D

Sest...
teisipäevast hakkame hoopis farmis elama! Ja just täpselt sellessamas kohas, mille kohta ma oma eelmises postituses kirjutasin! :) Helger helistas hommikul, et davai, mul on niii siiber, vaata farmikuulutusi. Ma siis saatsin kohe sellele samale kuulutusele kirja ja mingi 10 minuti pärast tuli telefonikõne. Väga sõbralik naine tundus olevat ja saimegi kenasti kaubale. Minu tööülesanneteks saavad olema siis 2-aastase lapse hoidmine ja kaks korda nädalas pean erruläinud polohobuste eest hoolitsema, kes pidavat päris tõsiselt vigastatud olema. Peale nende hobuste on tal veel kaks poni (üks pisikesele ja teine selline suurem) ja ta ütles, et selle hobusemõõtu poniga võin sõita niipalju kui tahan ja millal aga tahan. Kaks noorukest on ka ning ta ütles, et kui sellisest hobusega mässamisest väheks jääb, siis võid vaikselt nende noortega midagi nokitsema hakata.
Lisaks nendele kohustustele peab veel elamist korras hoidma ja vajadusel süüa tegema. Peremees pidi praegu kipsis käega voodis lamama, nii et Helgeri abikäsi on seal vaja praegu rohkem kui küll. Kusjuures nad ootasidki meid juba pühapäeval farmi, aga kui ma selgitasin, et saame teisip tulla, siis said aru :) Pealegi nad pidid väga ootama eestlasi oma farmi, sest septembris lahkus nende juurest just üks eesti tüdruk, kes oli algul sinna tulnud 3 nädalaks, aga jäi 6 kuuks, sest talle oli nii väga meeldinud seal :)

Siin linnas elades on kogu aeg mingi imelik rahutus sees olnud..sest see töö, mis siin Helger teeb või siinne elu üldse pole nagu päris see ikka. Süda ihkab ikka midagi hoopis muud. Austraalia on siiski hobuste, kängurute, vombatite, Ayers Rock'i ja Uluru pärusmaa - ja seda me tulime ka siia otsima! :)

Elu on palm!

Tööotsingud

Eile käisin tööintervjuul. Oleksin küll tööle saanud, kuid paraku ütlesin ära neile. Töö seisnes reklaamimises ning presentatsioonide tegemises face to face. Tegemist siis tiimitööga, seisad kuskil putkas lennujaamas või supermarketis vms kohas ja siis pead inimestele promoma mingeid firmatooteid ja tegema presentatsiooni. Palka saad niipalju kui müüd..ehk mida rohkem müüd, seda rohkem saad ka palka.

See oli paraku asi, mis polnud absoluutselt minu jaoks :( Ma olen korra elus määrinud messil pähe SEB lepingut ja võin öelda, et need polnud just eriti ägedad kolm tundi mu elus :D pmst inimesed võivad sulle igasugu asju öelda, mis parasjagu sülg suhu toob ja pealegi ma ise absoluutselt ei seedi neid pähemäärijaid kuskil kauplustes ja asjades (lhv on mu dislike number 1) ja seda enam vastikum on sellist tööd ka ise teha. Nii et mis seal ikka - uue hooga edasi tööd otsima. Täna käisin Balmainis Helgeriga kaasas kui ta tööle läks ja jagasin seal cv-sid. Õhtul pidin minema Karini ja tema sõbrannadega välja, kuid paraku jääb täna minu jaoks see käik ära, sest vaatasin, et pole nagu erilist varianti, kuidas koju saada. Viimane rong tuleb kesklinnast 00:21 ja no siis pole nagu erilist mõtet peole ronida, kui pead lahkuma siis, kui teised pmst alles alustavad. Bussid küll käivad, kuid see tähendab seda, et mind pannaks maha kuskil Liverpool Roadil ja ma pean sealt jala mingi pool km kõndima..nagu väga ei tahaks marssida kuskil üksi ja pimedas kuskil pärapõrgus. Seega kasutan seda aega praegu kasulikult ja sukeldusin jälle Gumtreesse, et cv-sid ja sõnumeid tööpakkujatele saata.
Tahaks juba farmi. Leidsin ühe superägeda pakkumise ka veel sinna:

We are looking for a strong person, to help out on our sheep and cattle farm.
experience not needed, just a will to learn.
Also looking for a person wanting to help ,babysitting ,house and garden work,some horse experience would be good.
this job would suit a couple wanting to experience australian farm life.

See oleks nagu rusikas silmaauku meile mõlemale. Aga loodan, et taolisi pakkumisi tuleb jaanuaris ka veel, puuviljakorjamise vastu pole samuti midagi alguses.

Nii, eile oli mul esimene tööpäev. Läksin alles 17-ks tööle ning sain tulema 23.15 paiku. Töötan Balmain'is London Hotel Pub'is, olen seal baari kokk. Menüü ei ole eriti raske, kuid nagu pubis ikka, peaaegu kõige kõrvale käivad friikad. Tunnipalk ei ole just kõige suurem, kuid alustuseks päris okei. Arvestades seda, kui vähe Eestis teenisin, siis vahe on üle nelja korra. Ehk siis, teenin nädalas sama palju, kui Eestis kuus.
Kahetsen siiski seda, et ei võtnud Eestist tulles oma mõningaid kokatööks vajaminevaid asju kaasa, sealhulgas nuga. Seega käisin eile kokapoes ning ostsin vajaminevad asjad. Sealhulgas ka noa. Nuga iseenesest on muidugi parem, kui kodus olev.
Üldiselt oleme Kristiinaga arutanud ning ühel meelel, et linnaelu ei ole päris see, mida tulime siia nautima. Linn on tore vaheldus, kuid midagi on nagu puudu. Tahaks loodust näha ning iseenesest oleks ju tore farmitööd proovida. Seega esialgne plaan on uue aasta alguses auto osta ning siis liikuda edasi kuskile farmi. Võib-olla on siinne rahutus osaliselt ka sellest, et elame Ashfieldis, ning siia liikuda on kõige lihtsam rongiga. Teatavasti sõidavad siin rongiga aga suur enamus aasiast pärit inimesi. Ma ei väida, et ma olen rassist, kuid...tulge Austraaliasse ja te saate aru:)
Üldiselt on elu praegu täitsa tore, lähme basseini ujuma ning päikest võtma.

Päikest kõigile!:)
Helger

Uues kodus.

Eile siis saimegi oma uude koju sisse kolitud. Väga mõnus olemine on. Saime endale suure, kaheinimesevoodi ka siia...enne oli siin üks madrats ja üheinimesevoodi. Meie toa aknast on väga kena vaade sisehoovile, kus kasvavad palmid, õitsevad puud ja selle kõige keskel on üks ilus bassein :) Peale seda kui olime siin kotid maha pannud, läksime kohe koos Kariniga poodi ja ostsime grilliõhtuks asju, mis toimus siis tema sõprade, Triinu ja Aedu hoovis. Ostsime liha, komme, krõpse ja veini. Peale seda võtsime suuna Eesti Maja poole, kus Aet talgutel oli (värvimine ja koristus). Nägimegi esimest korda siis selle hoone ära ja tutvusime mitmete eestlastega. Nagu me kuulsime, siis olid nad päris palju jõudnud seal teha - kolm suurt saali ära värvida (k.a laed ja uksed), mis varem olid kollakat tooni, kuid nüüd ilusad valged. Kõige suuremas, nö peasaalis siis, on seina peal suur Kalevipoja pilt ja stseenid sellest.
Tiksusime seal natuke aega ning läksime siis kambaga uuesti poodi. Meie, Tom, Karin, Aet ja Silver. Teine Tom ja Triinu liitusid meiega õhtu jooksul. Triinu ja Aet töötavad samas kohvikus, kuhu meie ka oma cv-d viisime ükspäev ning kus üks tore eesti päritolu poiss meid vahvalt vastu võttis :D Tomid töötavad Captain Cookis ja tegid ära kapteni paberid, on Austraalias olnud juba üle 3 aasta. Said nüüd tänu kaptenipaberitele sponsorviisa ka. Väga tore õhtu oli koos eestlastega. Süüa sai palju, nalja veel rohkem...:D
Täna hommikul tegime peale ärkamist šopingutuuri, sest meil polnud siin voodipesu, ega süüa. Ostsime kohe kaks patja ja voodipesukomplekti. Teki asemel on kasutusel magamiskott ning nagunii läheb siin varsti nii palavaks, et millegi muu kui lina või tekikotiga nagunii magada ei suuda. Gumtreesse panime kuulutusi üles ja saatsime jle cv-sid, Helger saab juba homsest tööle :)



Vahetult peale sissekolimist.




Vaade meie toa aknast.

Neljapäevast hakkan London Hotel'is pubis tööl käima. Tööle saamiseks tuleb ilmselt üht bussi ja üht rongi kasutama hakata. Mõtlen jalgratta ostmisele. Arvestades seda, et elan töökohast linnulennult 6,5km kaugusel ning reaalselt on maad rohkem, siis tundub mõistlik.

Täna on juba kahest kohtast helistatud ning tööd pakutud. Üks neist oli muidugi Melbourne'ist. Melbsist on helistatud üldse nüüd tagant järele umbes 5 kohast. Iseenesest annab see mingisuguse pildi sellest, et inimesi siin töödele ikka vajatakse.
Täna käisime Darling Harbouris CV-sid jagamas ning loodetavasti helistatakse üsna pea ka tagasi. Hetkel on reede õhtu, nii et loota võib esmaspäeval-teisipäeval.
Saime omale siinsed telefoninumbrid juba Melbourne'is tehtud, ning olles ainult kolm päeva numbrit kasutanud, helistasid mingid suvad inimesed. Küll küsiti Chasey'it ja ei tea keda. Eile saadeti hommikul sõnum a la have a splendid, loveful and sunny day, you know you are loved. xxx. Ma saatsin vastu: Hey, you are certainly mistaken with the number. I am a guy. Kuna tundus ka, et kiri oli mõeldud naisterahvale. Aga...peale seda saatis tüüp smsi vastu. You are still very loved. Siis mulle meenus, et kirjutada Sydneys sellise sõnumi vastuse lõppu, i am a guy, on väga mõtlematu. Sydney on Austraalia pedepealinn. Kui ma nüüd ei eksi, siis elab Sydney's alla poole miljoni lilla. Võeh...
Hetkel on plaan selline, et elame uue aastani Sydney's ära. Teenime reisiraha kokku, ostame auto ning liigume edasi kuskile farmi. Tahaks loodust näha. Me pole ühtegi ussi ega arvestatavat ämblikku näinud, peale Melbourne'i Akvaariumi. Tahaks ikka eluslooduses neid näha.

Helger



Vaade Karini rooftopilt. Leia pildilt Sydney ooperimaja ja Harbour Bridge, you sure gonna miss it, aight?:D

Tundub, et siinmail juba tavaline asi nimega sore throat (kurguvalu) on ka mind tabanud, eile hommikul hakkas nali pihta ja on näha, et parem kurgupool on täiesti paistes ja kui neelatad, siis on kõrvas valu. Õnneks mitte mingeid muid kaebusi (palavikku, nõrkust jne) pole, nii et loodan, et möödub peagi.

Trotsisin kurguvalu ja käisime koos linnas cv-sid jagamas, peamiselt Darling Harbouri sadamakohvikutes, Helger andis paari kesklinna rattapoodi ka cv. Saime oma pangakaardid ka kätte, aga pin-i peab ikkagi ootama :D nohjah..:D
Koju tulles tegime moneybookersisse konto, mille kaudu on odav eesti arvelt raha austraalia arvele kantida :P ning vaatasin gumtreest veel nanny pakkumisi ka. Tahaks juba töööööle.

K.

Kodu! :)

Täna siis tegime ametlikku algust oma korteriotsingutega. Ametlikult selles mõttes, et olime eelnevalt erinevaid kohti läbi helistanud ja saime täna kahte korterit vaatama minna. Esimene neist asus Marrickville'is, kesklinnast ikka pääris kaugel, sinnaminek Karini juurest võttis kokku umbes tund aega või rohkemgi. Tegemist oli sõna otseses mõttes peldikuga, mida rentis välja mingi hambutu hiinlane. Tahtis selle eest mingi 200 doltsi nädalas ka veel. Võeh. Ütlesime kohe ära, et sorry, ei meeldi meile ja suundusime rongiga Ashville'i, teist kohta vaatama. Lootused olid mul selle osas juba ammu kõrged ja kõhutunne ütles, et sellest tuleb midagi. Maja tundus juba väljastpoolt väga normaalne. Ja sisemus oli super :) nii et nüüd ongi meil kodu olemas :) aga sisse saame kolida alles nädalavahetusel või järgmisel nädalal (panustaks rohkem siiski ndlvahetuse peale), sest praegune üürnik peab välja kolima enne. Jagame korterit ühe vene paariga, naine oli täna kodus ja jättis väga sümpaatse mulje. Nemad elavad ühes toas, meie teises, elutuba, köök ja vannituba on jagamisel. Korteris on niiii palju valgust ja väga ilus, puhas nägi välja. Läksime rõdu peale ja nägime, et ilusas sisehoovis ootas meid bassein nii kutsuvalt....ja kui ära hakkasime minema, siis õue peal lendas suuuur rosellade parv meist mööda, äge! nii et pole paha, pole üldse paha :D
Pealegi selgus, et jaanuarikuus lähevad nad Venemaale, mehe venna pulma vist ja on pool kuud täitsa ära, nii et korter siis täitsa meie päralt :)

Meil on akna taga kakaduud...

...kahjuks pole õnnestunud ühtegi pildile tabada. Rosellapapagoisid võib ka teinekord näha traatidel mõnulemas.

Täna siis läksime hommikul neljakesi Balmoral Beachile (mina, Helger, Karin ja tema hoolealune) ja veetsime seal mõnusa tunnikese. Väga kena koht on. Alguses sõime natuke, siis turnisime kaljude otsas ja tegime pilte. Tagasitulles läksime teistele poistele kooli järgi (imelik värk siin selle kooliga...hommikul võivad üksinda kooli jalutada, aga pärast pead neile järgi minema, kuigi 11-aastasel ja 6-aastasel lõppeb täpselt samal ajal kool) ja võtsime suuna Sushi Traini peale (siinkohal tervitused Kellile!). Seal lasime hea maitsta erinevatel sushidel, kevadrullidel ja magustoitudel. Karin pidi orkestriproovi minema ja mina hoian lapsi..või noh..ma vist olen juba kirjeldanud, kuidas see hoidmine välja näeb :D

Tahaks korralikku sööki, ahjukartuleid ja ahjuliha nt...kuna siin ei suudeta midagi muud süüa peale friikartulite, pitsa ja krõpsude (kuigi kapp on värsket kraami täis!), siis peab enda eest ise hoolitsema :P

Sydneys

Ja joudsimegi eile kohale, p2rast vastikuid l2bielamisi Melbourne-i lennujaamas, Tiger Airwaysi check in-is. See oli hullem kui kaos, mis seal toimus. Mitte yhtegi silti yleval ei olnud, kuhu ritta keegi seisma peab, vaatasime siis, et sinna jube pikka j2rjekorda kyll seisma ei l2he, et seal k6rval on ju hoopis lyhem..seisime siis seal 2ra ning siis selgus, et sealt minnakse hoopis Adelaide-i lennule..noojah siis. L2ksime siis kysima, et kus me seisma peame, et Sidneysse saada...siis oeldi meile lihtsalt tuimalt, et sinna pikka j2rjekorda, lennuni oli j22nud ca tund ja enne meid ootas seal mingi 50-60 inimest ja seda rida teenindas ainult YKS inimene, kes ka otsustas, et on lahe yhe t2diga 10 minutit niisama chattida. Sitsisime siis seal tykk aega, j2rjekord edasi ei liikunud suurt, mul oli juba nutt kurgus, et ei saagi lennukile ja 2000.- piletiraha lendab vastu taevast. Siis kutsuti korraga Express lendajaid seisma sinna lyhemasse j2rjekorda, kus meie varem seisime ja kust meid 2ra aeti ja nagu hiljem selgus, siis oleksid k6ik Sidneysse lendajad seal pidanud seisma. Seda saime muidugi siis teada, kui ise uurima l2ksime. T2IESTI HAIGE! Lennuk oli ka kohutavalt ebamugav ja kitsas, mul ei l2inud iste ka alla ja pealegi oli terve see s6it nagu yks suur turbulents (ok, see on ka ainuke asi, mida ei saa lennufirma syyks panna). 6nneks kestis see s6it ainult natuke yle tunni ja maa peale tagasi j6udes keeldusin ma kategooriliselt edaspidisest lennukiga lendamisest. Kahe k2ega selle poolt, et varsti siit auto osta ja siis sellega ringi trippida.
Eestisse tagasilendamisest ma praegu ei m6tle :D

Aga nyyd siis positiivsemast poolest ka, nimelt Sydneyst endast :) Siin on t6esti ikka mega. Mulle v2ga meeldib, tegemist on kyll miljonilinnaga, kuid inimesed suhtuvad siin asjadesse sellise stoilise rahuga, et vahepeal isegi ajab n2rvi, kui keegi t2naval uimaselt liigub :D Linnaosa, Neutral Bay, kus Karin elab (ja hetkel ka meie) on v2ga ilus, tegemist on siiski Sydney k6ige rikkama piirkonnaga. Ilusad majad ja aiad, palju palju rohelist ja meie maja rooftopilt avaneb superkena vaade yle lahe Sydney ooperimajale, Harbour Bridge-ile ja ylej22nud linnale. Kui saan pildimaterjali arvutisse laetud, siis n2ete, mida ma m6tlen, v2hemalt ma loodan, et see suudab pooltki seda ilu edasi anda. Saabudes l2ksime Karini s6branna Kaisu juurde 6htusoogile, Karin ostis kana, porgandit ja kartulit ja Helger valmistas nendest komponentidest meile maitsva 6htusoogi. Nii hea oli sooja, kodust toitu syya! Aussied selle v6lu paraku hinnata ei oska, siin on tavaline toit neile sushi v6i muu take away..yuk.
T2na siis s6itsime praamiga linna, Helger l2ks proovip2evale, kus tal laabus k6ik v2ga h2sti :) Ma ise tahtsin kohtuda Captain Cooki bossiga, kuid teda polnud t2na kohal. Pean kirja saatma ja kohtumise kokku leppima. Captain Cook tegeleb siis turistide veoga yle lahe ja sinna oleks siis v6imalus saada teenindaja koht, mis oleks super. V2ga loodan, et l2heb h2sti, sest eestlased pidid neil v2ga heas kirjas olema, nii et lootust on! :) P2rast seda tegi Karin mulle Hungry Jackist l6una v2lja ja jalutasime Sydney Royal Botanical Gardenisse, kus pidasime piknikku. Ylim6nus. Siis chillisime veel linnas ja siis tulime 2ra koju, sest Karin pidi kella kolme paiku stuudios salvestamas olema (sai pakkumise osaleda yhe filmi soundtracki tegemisel). Seega pidin mina see olema, kes keskmise lapse koolist 2ra t6i (v6i 6igem oleks vist oelda eelkoolist, siin minnakse 5-aastaselt kooli) ja teenisin sellega 10 taala. Tegelikult olengi ma siis praegu nagu nanny, aga kuna k6ige vanem vend j6udis ka koju, siis tegeleb tema nendega ja yldse, hoiavad need lapsed siin ennast ise. Seadus ei luba alla 12-aastastel lastel yksi koju j22da, seega peab v2hemalt 18-aastane nendega kodus olema. Positiivne seadus muidugi lapsehoidjatele, kellel toop6ld seega suur ja lai, raskem muidugi laste emadele.
6htul lubati meile ilusat randa n2idata, kus saab ka ujuda, kuigi sedagi ettevaatlikult - haide vastu on kyll v6rgud vette pandud, kuid ega kunagi ei tea, kus see m6ni auk v6ib sees olla..nii et yle pea vette minek on v2listatud, v2hemalt minu puhul, kui muutun aja jooksul sama hulljulgeks kui siinsed aussied, siis ma vbl r22giks teist juttu :D

Igal juhul, seda ma pean kyll ytlema, et Karini ees tuleks myts maha v6tta, sest ta on ikka marutubli olnud ja me oleme v2ga-v2ga t2nulikud talle, et ta siin meid aidanud on. Ja yldse on ta supertubli, sest kantseldada seda lastekirja, nagu tal siin praegu on, pole naljaasi. Tegemist on kolme poisiga, kes eeee..pole nagu v2ga vaiksed ja korralikud :D parajad p6rgulised ikka, ma ytleks. Samas annab v2ga hea 6ppetunni eluks, kuidas kasvatada oma lapsi ja mitte teha samu vigu, mida nende lastega on tehtud. Nii et...minu arust supertubli! :) ja yhes asjas on tal tuline 6igus - sa ei l2he siit kunagi endisena tagasi :)









Ülaltoodud pildid on siis tehtud Melbourne'i akvaariumis, mis on ühtlasi ka Austraalia uusim.

Homme Sydneysse!

Asjalood nyyd nii, et kuuks ajaks ei j22gi Melbourne-i, vaid lendame hoopis homme Sydneysse Tiger Airwaysiga. Piletid ostsime eile :D Seal on v6imalused too leidmiseks sutsu paremad ja kuna seal on palju eestlasi, siis oleks hea sealt alustada ka. Helger juba saigi too sinna, yhe eestlase pubisse kokaks, teisip on juba proovip2ev, nii et jesss...ja nyyd just l2ks ka yhte pisikest otsa tegema hosteli baari. K2isime seal hommikust soomas ja siis baari yks omanikest (kes on rootslane), tuli ligi ja hakkas r22kima, kysis, mis meil t2na plaanis jne. Ytlesime, et plaanisime Melbourne Aquariumisse minna ja siis ytles, et tal oleks yks v2ike tooots pakkuda m6neks tunniks - peab laost kooki asju vedama ja kylmikuid t2itma - maksab 50 taala tunnis :D:D:D:D
ehk siis eesti rahas 500 eek-i. Normal.
Aquariumisse l2heme ka kindlasti t2na. Nagu rusikas silmaauku tuli see pakkumine, sest ma just muretsesin, et sularaha on suht otsas, et kuidas trammipiletit Aquariumisse minekuks osta saab..raha kuskilt ATM-ist v6tta on suht pointless, sest siis l2heb p2ris suur teenustasu maha ka. Nii et, jei!
Ma loodan ka Sydneys v6imalikult ruttu tood saada, tahaks tglt sinnasamma pubisse ettekandjaks. N2is-n2is.
Igaljuhul, elu on lill! :D Ja homme siis Sydney stabiilselt sooja p2ikese alla!

Kui ilm t2na 6htuni kenasti kannatab, siis p2ikeseloojangu ajal ookeani 22rde pingviine vaatama :)

Kanad..

...elavad meiega yhes boksis, aga meie toa all. Hostelis on toad selles suhtes natuke halva ehitused (vähemalt meie oma), et meie toa põrand on ühest otsast nagu avatud ja seega on natuke näha ka alumise korruse tuba ja VÄGAGI hästi kuulda, mida nad räägivad. Eile õhtul sai mulle selgeks, kes mida wc-s tegi ja kelle kehaosi vaadati. Siis nad läksid välja, sest tahtsid ennast jube täis juua ja tagasi koperdasi kell 5 hommikul ja kell 8 olid üleval. Üks tšikk karjus: "When I am awake, everyone´s awake", jube tahtmine oli vastu karjuda, et: "Indeed, they do!"
Tõeliselt extraordinary indeed..

Täna sajab kõvasti vihma ja on hoopis teistsugune ilm kui eile.
Kahjuks jäi eile õhtune pingviinide vaatamine ära, kuna tervis ei olnud ikka kõige parem. Esimese asjana tuleb ikka tervis ilusti tagasi saada. Iseenesest muidugi väga tobe juhtum üldse, kuid rääkides meie toakaaslase Oweniga, siis tema piinles Tais samamoodi haiguste küünis. Samas ei ole ka millegi üle imestada, kuna Kuala Lumpuris ju sõime suhteliselt tagasihoidlikult ja aasiatoitu väga mitte. Oli meid igasuguste asjadega ära ka hirmutatud, ehk isegi liialt. Kuid kui väljas oli ca 30 kraadi ja niiskus natuke alla 100%, siis võib arvata, et seljakotti vedades hakkab higi lahmama:P Ja peale seda kohe bussi konditsioneeri all tund aega istudes, ei ole selline haigus mingi ime.
Üldiselt ei ole väga palju jõudnud CV-sid jagada, seda just haiguse tõttu. Teisel päeval, kui natuke parem oli, siis käisime ikka ja jagasime mingi 5 CV-d. Mis siinses mõttes on vähe. Rattapood kahjuks mehaanikut hetkel ei vajanud:D ning hosteli baari kohta pole ka uudiseid olnud.
Loodame parimat. Esmaspäevast hakkame agaralt CV´sid laiali jagama. Võib-olla joppab aga farmitööga, kuhu eile helistasin ja hiljem info meie kohta SMS-isin.
Siinne õhkkond ja inimesed siiski vajavad ära märkimist. Sama mida rääkis ka Owen Iirimaa kohta, et lähed trammiga tööle ja inimesed mossitavad enda ette, siis siin kõnnivad inimesed sinust mööda: "Hi mate, how r u today?" Väga imelik alguses igatahes.
Täna lähme ka üht tuba vaatama, mis asub meie hostelist üle tee:) Kui hostelis üks päev on 32 doltsi, siis seal tuleks nädala peale jagatult 21 millegagi. Muidugi nagu ka Karin ütles, siis esialgul on jube tahtmine kõike kroonidesse ümber arvutada ning siis hinge kinni hoida. Hiljem kui juba tööl käid ja ära harjud, siis pidi täiesti loomulik olema.
Hetkel jäi meil Kariniga ka kokkulepe, et kui tuleva nädala jooksul mingit tööd ei leia, siis lähme esialgul Sydneysse, kus Karinil on palju tuttavaid ja võimalus tööle saada suurem. Kuigi eks sisimas tahame me kõik ise hakkama saada. Elame näeme!:)

Kõike head kodustele!
Helger

Nii-nii, tundub, et Helgeril on nyyd parem olla t2nu arstile, kelle juures t2na k2idud sai ja kes talle kanged antibiotsid v2lja kirjutas. Thank God for reisikindlustus, kes meile selle summakese kenasti tagasi maksab-visiit yksi maksis juba 80 doltsi pluss rohud 19 dollarit. Arstiabi saamine on siin ka tasemel..meie jalutasime nt Colesi (siinne supermarket) teisele korrusele, kus asus selline med.vastuv6tupunkt, panime vastuv6tus ennast kirja, ootasime 5 minutit ja Helger saigi kohe arstile. Kui just surmat6bi kallal pole v6i synnitama ei hakka, siis pole yldse m6tet suurtesse haiglatesse minna, sest sealne kord kujutab endast pool p2eva paberim22rimist ja alles siis vastuv6tule saamist. Igatipidi saab abi sellistest v2ikestest med.keskustest.

V2ga palav p2ev ikka t2na, ca 30 kraadi, p2ike paistab lagip2he. Tegime pika jalutusk2igu mere 22res, kus ka korra varbad vette kastsin, kuid kui hiljem n2gin, mis seal vees h6ljub, siis ega v2ga ei l2he enam ujuma. Kalda22rne oli surnud meduuse t2is ja seal oli ikka igas suuruses neid, jalutasime veel taha-taha jahisadama juurde v2lja ja seal vees ikka oli n2ha ka elusaid :S Nii et tundub, et ujumisest ei tule siinkandis midagi suurt v2lja :( Aga avastasime enda r66msaks yllatuseks, et jahisadama kai l6pus v6ib samuti neidsamu pingviine n2ha, keda Philipi saarelgi ja mis on t6eline turistide t6mbenumber. Kui p2ike on loojunud, siis ootad hiirvaikuses ja vaatad, kuidas pisikesed, ca 73 cm pikkused minipingviinid merelt koju sibavad. L2hme t2na vaatama ja eks n2e, kas on ka mandril t6esti 6nne neid kohata..vastavad sildid olid igaljuhul yleval ja kai22rsete kivide vahel oli n2ha ka m2rke nende elutegevusest, nii et..elame n2eme. Seal saare peal tahaksime ka kindlasti 2ra k2ia, arvatavasti siis juhtub see selle k2igus, kui millalgi Great Ocean Roadi k2igu ette v6tame :) Enne tahaks aga too saada kindlasti.

Mul on ikka nii harjumatu see klaviatuur siin ja see, et mul pole t2pit2hti..pyydsime eile minu l2pakaga wifis olla hostelis, kuid see kadus l6puks t2itsa 2ra ja nyyd ei saanudki tagasi. Wifi on siin tasuline, ostsingi eile 4 tunniks wifit, maksis 5 doltsi..ja noh..n2ete nyyd, kaua ma selle raha eest olla sain :D Nyyd oleme siinsamas k6rval yhes reisibyroos ja siin on sama hinnaga ja palju palju kiirem net kui hostelis, kus on see nagu kiviajast. Tglt kiviajal oli vist inimestel tunduvalt lihtsam, sest polnud, mille peale oma n2rve raisata :D

Homme l2heme yhte korterit vaatama ja oleme ka cv-sid jagada j6udnud ja farmidesse helistanud, nii et loodame, et joppab k6igega :) Nt seesama hostel, kus me peatume, otsib omale baari teenindajaid, j2tsime eile oma cv-d ja oleme juba 3 korda uurimas k2inud, aga kunagi pole manageri kohal olnud v6i on mingi muu jama olnud.

PS! Korter, mida vaatama l2heme, asub hostelist kohe yle tee :D nii et super oleks kui ei peaks oma kottidega kuhugi lohistama ennast.

Kohal!

Eile kohaliku aja j2rgi kell 11 maandusime siis Austraalia pinnal. Lennujaamast p2ris v2lja saime kuskil 12 paiku ofkoors, mille tingisid kaks kontrolli..pass ja toll. Tollis kontrolliti ainult minu ratsasaapad yle, et puhtad oleks ja rohkem ei vaadatud midagi. Viisa ega muu s22rase kohta ei uuritud ka midagi, ainult kysiti, et kus peatume. Tollist l2bi p22senud, v6ttis meid vastu s2rav ja r66msameelne Karin koos eesti lipuga :)) Lennujaama juurest hyppasime bussi peale ja s6it kesklinna poole v6is alata. Bussipiletid kolmele l2ksid kokku 45 taala (h6kk...), aga Karin ytles, et lennujaama ja kesklinna vahel pididki roovima r2igelt.
(Nii harjumatu, et siin t2pit2hti pole!)
Niipalju veel ka,et Helger j2i haigeks ja saab homme arsti juurde, sest 12.ndast hakkab meil tervisekindlustus kehtima. Praegu ajab l2bi Panadoli, B-vitamiini ning Strepsilsiga. Kohe-kohe l2heme apteeki ka, kust arvatavasti saab midagi effektiivsemat kurgule. Pole ime ka tegelikult, et ta haigeks j2i, sest kui me Kuala Lumpuri kesklinnast lennujaama s6itsime, siis sattusime t2pselt konditsioneeri alla istuma, s6it, mis kestis yle tunni, tegi oma too. Pealegi oli p2rastpoole veel lennukis ka jube kylm, jumal t2natud, et mul sokid kaasas v2hemalt olid. Istusime veel k6ige viimases reas ka.
Aga igaljuhul, oleme kenasti kohal :) Helger j2i hostelisse magama ja me Kariniga k2isime soomas ja apteegis talle rohtu toomas. P2rastpoole tegime veel mulle telefoninumbri 2ra siin ja t2na l2heme panka ning siis on veel vaja TFN number 2ra vormistada. Muideks, avastasime, et siinsama hostelis pakutakse baari tood, p2rastpoole l2heme ja uurime, mis v2rk on :) Aga hostel ise on p2ris lahe..m6nusad toad ja inimesed ka megatoredad. See on veel asi, millega pean harjuma siin..et k6ik on nii avatud ja lahked...ja yldse, ma tunnen ennast nagu kodus siin. Veel pole tekkinud sellist tunnet, et olen kuskil tundmatus kohas ja ei oska siin midagi peale hakata. Siinsed inimesed ja suhtumine muudab kohanemise ylilihtsaks. Muidugi on hetkel veel v2ike ebakindlus tuleviku osas (too ja elukoht), aga tean, et kui k6ik teised on hakkama saanud, siis saame meie ka! Ja siin on hoopis teine elustandard ja inimesed..ja k6ikk6ik. Eile nt oli selline juhus, et k2isime Kariniga poes ja ta tahtis Bottle Shopist l2bi hypata (siin toidupoodides alkoholi ei myyda, vaid selle jaoks on eraldi Bottle Shopid) ning Karin otsis yhte kindlat veini, mida neil aga ei olnud. Siis l2ksime tagasi hosteli, viisime Helgerile rohud 2ra ja olime niisama ja siis l2ksime jalutama. Kiikasime yhte teise Bottle Shopi ja saime sealt ka soovitud veini, jalutasime veel ookeani 22res ja t2navatel. Nii m6nus on siin. Kui kodu poole jalutasime, hyppas 2kitselt selja tagant yks tyyp ligi, mina teda 2ra ei tundnud, aga kysis meie k2est, et kas me saime soovitud pudeli veini, mida otsisime. Mul oli ikka t2ielik h2mming, aga Karin vaatas, et tavaline v2rk :D
Ja siin hostelis k6ik toakaaslased tulid kohe juurde ja tutvustasid ennast. Meiega yhes ruumis elab yks austraalia kutt, v2ga s6bralik ja v2rki, aga mul on tunne, et ta tahtis meid t2na hommikul maha lyya, kui me kell 4 hommikul 2rkasime ja sosistama hakkasime :D L2ksime 6htul juba kell 20 magama...r2nk on ikka see ajavahe.
Homse oo oleme veel hostelis ja siis juba elame mujal, eks siis n2is juba, kus :)

Nii-nii-nii...Helger siin. Kuna Kristiina on siin pikalt ja põhjalikult juba meie tegemistest kirjutanud, siis midagi faktilist väga lisada ei ole.
Ma usun, et iga inimene, kes plaanib kord sellise pikema reisi ette võtta, avastab end mingil hetkel mõtlemast küsimuse üle: Mida ma siin teen?
Ei ole tunnet, et olen turismireisil ning naasen nädala pärast. Aga see tunne on samas päris omapärane ning ma ootan juba väga, et saaks Austraaliasse kohale jõuda.
Malaisiast rääkides, siis meie peatuspaik Kuala Lumpur on üks päris hullumeelne linn, eriti ühele inimesele, kes on pärit Eestist, ning kelle riigis elab vähem inimesi kui viibitavas linnas. Seetõttu ma tunnen, et olen veel vähe reisinud. Juba Londoni lennujaamas olles nägime igasuguseid tumedanahalisi jm rahvast. Ilmselt üks seni vähe reisinud eestlane nagu mina, tunneb end taas pisikese rassistina. Olgu, see on tegelikult liialdatult öeldud. Kuid arvestades Eestis elavaid võõrrahvusi, siis peale idanaabrite meil eriti tumedanahalisi ei liigu. Ja kui liigub, siis vaadatakse kui mingeid isemoodi olevusi.
Eile rääkisime hosteli köögis ühe meiega samas vanuses oleva saksa paariga. Kutt on palju-palju reisinud, mistõttu valdab väga hästi inglise keelt. Ei taha halvasti öelda, kuid seninähtud sakslased ei ole erilist muljet inglise keele osas avaldanud. Nemad tulid Kuala Lumpurisse, et teha oma sügisvaheajal/eksamiperioodil kuuajaline ringreis. Samas rääkisid nad, et neil on ülikoolis selline süsteem, et käid koolis loengutes ning siis tuleb n.ö puhkus vms, kus reaalselt puhata ei saa, kuna pead eksamiteks õppima. Seega nemad hetkel "õpivad" nagu nad väitsid. Kuid kuuldes seda, et "no ega meil muud aega ei olegi, eks kui ülikool läbi, siis tuleb tööle minna, siis on karjäär, lapsed jms." Erinev rahvus, erinevad vaated.
Üks asi, mis Malaisias on veider, ilmselt tänu kliimale, kus eile oli õhtupoolikul 26 kraadi ja 92% niiskustase, läheb elektroonikal, mis töötab aku pealt, akud kiiremini tühjaks. Veider igatahes.
Elektrist rääkides, siis tundub naljakas, kui siin on hommikul juba mingi tund aega valge olnud, kuid ikka põlevad kõik tänavavalgustused ja asjad. Ma mõtlen ikka oktoobrikuisele Tartule, kui töölt tulles teinekord ei põlenud terves Võru tn-s ükski tuli:D
Just hetk tagasi avastas Kristiina meie Viisaga kaasasaadud departure card'ilt punasega kirja: Be forewarned death for drug traffickers under Malaysian law.

Head õhtut!:)

tripipäev

Ajavahe teeb ikka oma töö, täna ärkasime kell 3:15 ja enam magama ei jäänud, panime läpaka käima ja ajasime Eesti sõpradega juttu :D Veider värk.
Tänaseks oli plaanitud siis hopp and off bussiga ringi tiirutada ning Linnuparki ja kaksiktorne külastada. Siirdusimegi alguses siis kaksiktornide poole, sest tahtsime raha vahetada ja nagu hiljem selgus, siis ka süüa. Siin on selline süsteem, et ostad ühe pileti ja see kehtib 24 h, nii et võid maha hüpata, millal iganes tahad ja peale minna, kuna soovid. Me saime õnnekombel odavamad piletid, sest bussile minnes küsis piletimüüja, et kas me oleme õpilased. Ma ütlesin, et jaa, mina olen. Palus meil istuma minna ja tuli pärast tagasi piletit müüma ning küsis vastavat dokumenti ka, mul oli see aga hostelisse jäänud, ainult krediitkaart oli kaasas. Ja siis küsis, et kas te olete muidu mõlemad õpilased? Meie nagu ühest suust: JAAA! ja müüski meile õpilasepiletid :D Helger oma nokamütsi ja seljakotiga andis täitsa koolipoisi mõõdu välja küll, hihi. Esimese bussiga meil vedas, sest katusel sai ka istuda, kus läks vahepeal siiski nii palavaks, et olime sunnitud sisse kobima, kus lohutust pakkus töötav konditsioneer. Siinmail täiesti asendamatu asi. Petronases valisime söömiseks siiski kõige ohutuma variandi ja läksime mäkki. Oli küll plaan kindlasti ka kohalikku toitu proovida, aga jah..ja miskipärast ajas mul südame pahaks nendest kohalikest restodest läbi jalutamine. Mingi kohutav hais oli üleval, täpselt samasugune, mis täna hommikul köögiski, kui üks endale kiirnuudleid tegi ma ei tea, mis lisandiga...vähemalt mul viis see tükiks ajaks isu kiirnuudlite järele. Imelik ikka..tavaliselt ma ikka fännan neid vürtsikaid toite. Petronases vahtisime siis veel natukene ringi ja otsustasime, et võiks hoopis Aquariumi minna ja siis pärast Linnuparki ka, kui viitsimist on ja raha jätkub. Aquariumis oli päris äge, nägi erinevaid troopilisi kalu, üksikuid imetajaid isegi ja muidu mereelukaid (merihobukesi, meduuse, meriroose, koralle jms) Kõige atraktiivsem oli vast 90 m pikk liikuv tunnel, mis läbis klaaskuplit, mille sees ujusid suured merekilpkonnad, haid, raid ja teised kalad. Päris võimas. Ja kui arvestada seda, et meie nägime neid 30% väiksematena sellest, kui suured nad tegelikult on, siis...ma ikka mõtlen veel seda Austraalias sukelduma minekut :D Linnuparki me paraku ei jõudnud, sest Aquariumi pilet osutus kallimaks kui me arvasime ja kuna kuumus on päris tappev, siis olime ikka väga väsinud ka. Ostsime turu pealt arbuusi ja viinamarju ning saime kõhud täis..sellise ilmaga tõesti midagi muud ei taha.

Ahjaa, tundub, et blond tüdruk on siin ikka täiesti eksponaat omaette. Hommikul bussi oodates arvestasime, et kui küsida igaühe käes ringiti, kes mind vahib või mulle midagi ütleb, oleks meil ikka täielik rikkus välja teenitud :D:D Kõige suurema teenistuse oleks arvatavasti toonud üks onu, kes Petronase koos teiste turistidega bussi pealt maha hüppas ja kaamera käima pani, mille ta unustaks umbes 15 sekundiks minu peale, kuni avastas, et võiks ikka torne filmida :D:D:D:D:D Ja siis üks moslemi tüdruk tahtis meiega koos pilti teha. Islam on siin riigiusundiks, kuid selle kõrval eksisteerivad rahulikult ka muud religioonid, nt hinduism ja animism. Naistel on siin päris suured õigused siiski, mis avaldub nt nende osaluses poliitikas ja igapäevaelus. Suurimad piirangud puudutavad ehk riietust, kõigil naistel peab olema pea rätiga kaetud, kuid tundub, et muu riietus võib olla täiesti tavaline ja igapäevane (välja arvatud siis paljastavad pluusid jms) Helger luges hommikul meie hosteli toa laual olevat infoteavikut ja seal oli kirjas, et tegelikult ei tohiks tänaval käia liiga lühikeses ja väljakutsuvas (nt avara dekolteega jne) riietuses ning samuti ei ole sobilik paaril välja näidata füüsilist aktiivsust teineteise suhtes...nt kallistamine, ümbert kinni hoidmine jne Nagu ma hiljem kuulsin, siis oli ka meil üks kokkupuude sellega olnud, kui üks taksos istuv isik meie poole näppu oli vibutanud. Nojah, eks kõigega tuleb harjuda :D

Malaisia

Kell saab siin kohe 18:30 ja ma olen kuus tundi maganud. Vahepeal ei saanud üldse aru, kas magan või ei, sest unenägu oli koguaeg unenäos kinni..aga kui konditsiooneri müra peale üles ärkasin, siis sain aru, et vist ikka magasin.
Kuna olen nüüd saanud natuke süüa, puhata ja pesta, siis mõistus on veidi selgem ja räägin paari sõnaga Malaisiast endast ka siis.
Elanikke: 27,73 miljonit (Lonely Planeti järgi)
Pindala: 329, 847 ruutkm
Pealinn: Kuala Lumpur (kus antud hetkel viibime ka meie)
Valuuta: Malaisia ringit (3,5 on kurss võrreldes eesti rahaga)
Riigikeel: Bahasa Malaysia

Ma pole kunagi varem Aasias käinud (Venemaa Sankt-Peterburg ei lähe väga arvesse siinkohal :D), nii et Malaisia tegi otsad lahti. Mis me oskame öelda: kontrastid, kontrastid ja veelkord kontrastid. Sõitsime täna lennujaamast Centralisse bussiga, mis oli pikkkkkk sõit :D ja bussiaknast nägi nii mõndagi. Linnaäärsed uhked elamud ja nende kõrval samal ajal tohutu vaesus, pruunid tiigid, rämps tee ääres jne. Film "Slumdog Millionaire" sobiks siia nagu rusikas silmaauku, bussiga loksudes hakkas selle filmi muusika täiega kummitama. Selle tingisid ka arvatavasti bussijuhi sõiduoskused, päris kreisi on liiklus siin. Loodus on muidugi paeluv, kõike pole veel näinud, aga uudishimu on suur. Mõtlesime homme külastada Linnuparki, mis pidavat Lonely Planeti andmetel maailma suurim olema ja kus elab umbes 200 erinevat linnuliiki (peamiselt Lõuna-Aasia omi), nii et eksootika, eksootika...kaksiktornides tahaks ka kindlasti ära käia.

Hostel

Reggae Guest House kesklinnas. Kui siia jõudsime, ei saanud ma alguses pihtagi, kust sisse peab minema, siis Helger nägi seina sees pisikest ust, millest sisenedes nägime esimese asjana trepi peale pandud jalanõusid, mida oli päris palju. Eee..nojah :D Nagu kohe selgus, käiakse siin sokkides ringi ning kui vaadata seda ehitust siin, siis teisiti poleks vist mõeldavgi. Aga hostel on päris lahe, mõnusa kujundusega seest, palju noori on siin, peamiselt siis ikka Aasia päritolu. Hommikusöögiga on lood nii, et sai, või ja moos on olemas (kohv ja tee ka) ja siis ise pead teenindama ennast. Internet on tasuta, wifi on olemas (samuti tasuta), wc ja vannituba on ühiskasutatavd koridori peal. Meie toas pole akent, mis on harjumatu, aga konditsioneer töötab 24/7 ja mõnes mõttes on vist ka hea, et akent ei ole, sest väljast nagunii erilist õhku sisse ei tuleks ja ma natuke kahtlen selle aromaatsuses ka :D Väljas on niiske, paks ja palav õhk, ca 40 kraadi. Troopika.
Aga me oleme rahul, VÄGA! ;)

Do you like cartoons?

Üritan ennast nüüd kuidagi üleval hoida ja kella 12-ni ära kannatada, sest siis vabaneb meil siin Malaisia hostelis tuba ja saab lõpuks magama minna. Viimased päevad/ööd on ikka päris kreisid olnud.
Reedel Londonisse jõudes veetsime öö lennujaamas..või noh..kuidas nüüd öeldagi, mina olin terve aja üleval ja lahendasin ristsõnu, Helger üritas siiski magada. Ristsõnad lahenesid justkui iseenesest, veel kunagi varem pole nii lahti mõtlemine läinud..hihi. Ma vahepeal siiski viskasin ka silma kinni, kuid nii väsinud ma siiski polnud, et seal magada oleksin suutnud. Lennujaamas leidis saabudes üks huvitav vahejuhtum ka aset, millest mu postituse pealkiri ka ajendatud on..astusin passikontrolli ja siis immigrationi onu küsis, et: "Do you like cartoons?" Ma mõtlesin tol hetkel, et EasyJet on mind oma mitte eriti meeldiva lennusõiduga natuke raputanud ja mul kuulmist kahjustanud ja siis ma igaks juhuks küsisin üle :D siis näitas mu pusa peale, millel on kollane Looney Tunes'i tibu ja siis sain aru, et ta ikka mõtles tõsiselt seda :D:D
Laupäeva hommikul siis uimerdasime veel natuke seal ringi, vaatasime miski hommikuks süüa ja varsti saigi check in-i Malaisia lennuks tegema minna. Seal muidugi küsiti, et kas mul viisat ei ole, mul oli eeee....?! for what?! Siis küsisid, et kas mul mingit tõendit pole selle kohta, et viibin Malaisias vähem kui kolm kuud, Helger õnneks jõudis õigel ajal öelda, et me läheme Austraaliasse Malaisiast edasi ning siis nad tahtsid mingit tõestust selle kohta ka saada, thank god, et meil olid netist välja lastud Kuala-Lumpur-Melbourne suuna lennupiletid. Sellega oli õnneks asi lahendatud. Aaga muidugi ei saa me Londoni puhul üle ega ümber turvakontrollist, Tallinna oma on selle kõrval ikka paras nali, ma peaks mainima ja tookord Gran Canarial käies ei mäleta ka sealtpoolt mingit erilist jebimist. Londonis kõrvaldati alguses turvalindilt minu läpakas ja Helgeri käsipagas :D Läpakas inspekteeriti siis uuesti läbi mingi harjakesega, mille otsas oli lapp, mis pärast masinasse visati ja see siis analüüsis seda..ei kujuta ette, mida nad seal näha võisid :D Helgeri kotti oli siiski põhjust rajalt maha võtta, Tallinna Lennujaamast ostetud joogid olid seljakotti ununenud kogemata kombel.
Ja nüüd me siis istume siin Malaisias, seljataga 13 tunnine lennusõit, mis tundus suhteliselt lõputu olevat, lootsin seal oma magamata öö kompenseerida, kuid see lõppes ikkagi sellega, et tunnikese sain silma looja lasta ja siis olin jälle üleval. Air Asia kui lennufirma kohta pole õnneks miskit halba öelda, ostsime sealt süüa ja käras küll lennukitoidu kohta, kuigi esimene tellitud asi osutus päris vürtsikaks elamuseks. Aasia värk ikkagi. Öö ja päev on sassis, sest kui lendama hakkasime, oli kell 8:30 Londonis ja siia jõudsime kella viie paiku hommikul kohaliku aja järgi. Aga seda ma pean küll ütlema, et kui te pole veel lennukist päikeseloojangut näinud, siis minge ja vaadake ära :)

PS! Pilte saate esimesel võimalusel, kui meie aju- ja kehaliigutused on kooskõlla omavahel läinud :))

START!

Hetkene seis: Tallinna lennujaam. Värav number 13. Kell: 19:17. Pardale saab kell 20. Jessssssss.

No worries

Viimane nädalavahetus möödus lahkumispidude tähe all. Neljap istusime Helgeri töökaaslastega ja kaks järgnevat päeva teiste sõpradega. Väga vahva oli. Need õhtud jäävad kauaks-kauaks veel meelde. Tänks, sõbrad!

Eile pakkisime oma mustlaslaagri kokku ja jätsime hüvasti oma Tartu korteriga, mis oli meile koduks kaks aastat. Naljakas, hetkel pole mingit emotsiooni seoses minekuga...ega see enne lennujaama vist ei tekigi.

K.