Monday, February 28, 2011
Kaks päeva looduse rüpes
Homme hommikul põrutame Sydneyst rongiga kahe sõidutunni kaugusele Sinimägedesse. Ööbime Katoombas ja kolmapäeva hommikul sõidame Blacktowni Featherdeal'i loomaparki, mis on selline koht, kus saab koaalasid kaisutada ja känguruid peost toita. Nii, et järgnevad kaks päeva matkame end keset vihmametsi hingetuks, pildistame digika pildituks ja söödame kängurud ümmarguseks.
Friday, February 25, 2011
Vabariigi aastapäev möödus mõnusas rütmis. Kuigi hommikupoolik nii head päeva ei tõotanud meile mõlemale (tööinimeste "rõõmud"), siis õhtul unustasime pahad asjad ja lasime vabariigi sünnipäevalaua taga hea maitsta kartulisalatil, lihapallidel, hapukoore-kodujuustukastmes oleval Eestis pakendatud heeringal, Leedu kukeseentel, hapukurkidel, singirullidel ja küpsisetordil. Külas olid Kaisu, Taavi, Arabella ja Karin. Kaisu ja Taavi lahkusid kuskil 21 paiku ning peale seda otsustasime Kariniga hoopis välja minna. Mõeldud-tehtud, tunni aja pärast liikusimegi bussipeatusesse ja võtsime suuna kesklinna, kus otsustasime külastada ööklubi nimega Aiv (või on õige nimetus Aivy?). Igal juhul, midagi sellist, ma kujutan ette, Eestis ikka ei näe. Muusikat oli kuulda juba vastas asuva tänava otsa. Klubil on mitu tasandit ja erinevad saalid, seest nagu klubi ikka, aga võrreldes eesti omadega ikka suurem: diivanid, puhkenurgad, lauad-toolid, baariletid. Kuidagi kummaline oli ainult tantsida kivipõranda peal :D Kõige ägedam oli muidugi viimane korrus - katusepealne, kus on bassein ja sellel saarekesed, kasvavad palmid, sinu kohal on tähistaevas ja ümber pilvelõhkujad. Ühe saarekese peal esineb tavaliselt mingi bänd. Tookord me sinna pikemaks peatuma ei jäänud, sest rahvast oli palju ja kuidagi kitsas oli see olemine seal. Muusika sellel korrusel ei olnud ka väga hea. Pidasime siis paremaks mõtteks minna alumisele korrusele tagasi ja seal tantsida. Olgugi, et läksime juba kella 00 ajal bussi peale, siis oli ikkagi tore. Kindlasti on kuidagi kummastav lugeda, et sättisime kell 00 end juba koju, aga siin ongi nii, et minnakse välja juba mingi 20-21 ajal, mitte nagu Eestis, kus oodatakse seda kella 00 või 00.30, et oleks juba normaalne nagu kuhugi minna.
Tuleval nädalal saab Helger loodetavasti kaks vaba päeva järjest, nii et me plaanime need sisustada Sinimägedesse minekuga (juhuu, lõpuks!) ja muu põnevaga :)
Hetkel side lõpp.
Tuleval nädalal saab Helger loodetavasti kaks vaba päeva järjest, nii et me plaanime need sisustada Sinimägedesse minekuga (juhuu, lõpuks!) ja muu põnevaga :)
Hetkel side lõpp.
Tuesday, February 22, 2011
Eesti maitse
Üleeile hüppasin enne Karini poole minekut läbi ka vene poest, mis asub Bondil. Ja nagu Karin ütleb: "tundsin, ennast nagu laps kommipoes" :D Kohukesed, pelmeenid, marineeritud seened, must leib, tatar, sefiir, Laima kommid, marmelaad, piroshkad ja paljupalju muud head. Ostsin 10 Karumsi kohukest - üks kohuke maksis 1.99 taala, kui 10 tk korraga ostad, siis on 15 taala. Siis veel musta leiba ja marineeritud kukeseeni. Olen mitu korda orki lennanud nende poest ostetud seentega ja söandasin alles täna purgi lahti teha ja proovida ja üllatavalt head olid, pole küll päris seda maitset, mis kodus marineeritud seentel, aga siiski kiidusõnad. Esimesed poeseened, millega võin rahul olla. Nii et raudpolt, et need lähevad homme 24. veebruaril peolauale koos musta leiva, hapukurgi, singirullide, kartulisalati ja küpsisetordiga. Arvatavasti lisandub midagi veel.
Tordi olen juba valmis teinud ja nüüd ootab kenasti kapis homset õhtut. Tänu Kaisule sain teada, et siin müüakse ühte väga head jogurtikreemi, mis maitseb peaaegu samamoodi nagu Eestis müüdav kohupiimakreem, tõesti väga sarnane on. Segasin selle vahukoorega kokku ja panin riivitud sidrunikoort ja sidrunimahla ka sisse. Põhja ladusin kakao sisse kastetud kohviküpsised, selle peale "kohupiima"-vahukoore kiht ja selle peale omakorda viilutasin banaani, järgmise kihi ja kõige pealmise kihi katsin aga mustikatega, nii et tuli pealt selline sini-valge kook :)
Tordi olen juba valmis teinud ja nüüd ootab kenasti kapis homset õhtut. Tänu Kaisule sain teada, et siin müüakse ühte väga head jogurtikreemi, mis maitseb peaaegu samamoodi nagu Eestis müüdav kohupiimakreem, tõesti väga sarnane on. Segasin selle vahukoorega kokku ja panin riivitud sidrunikoort ja sidrunimahla ka sisse. Põhja ladusin kakao sisse kastetud kohviküpsised, selle peale "kohupiima"-vahukoore kiht ja selle peale omakorda viilutasin banaani, järgmise kihi ja kõige pealmise kihi katsin aga mustikatega, nii et tuli pealt selline sini-valge kook :)
Taronga
Eile ja üleeile toimusid Sydney Eesti majas valimised, millest võtsime eile osa ka mina ja Karin. Seal kohtusime Aeduga ning kolmekesi võtsime suuna pubisse, kus keha kinnitada ja juttu rääkida. Istusime päris tükk aega, kui Aet koju läks ja meie Kariniga suundusime reggae-peole. Tegemist oli tegelikult iiri pubiga, kus üks kord nädalas, esmaspäeviti, toimuvad reggae-õhtud. Igal nädalal mängib üks ja sama bänd, meiega liitus ka Helger ja õhtu kulges mõnusa ja rütmika muusika saatel.
Täna oli aga Helgeril vaba päev ja mõtlesime selle sisustada Taronga Zoo külastamisega. Ilm muidugi meid väga ei soosinud, vihmane ja küllaltki heitlik oli teine. Kohati siiski lubati ka päikesel oma nägu pilve tagant näidata. Sooja oli täna umbes 22 kraadi, ilm on siin ikka väga muutlik...pisut harjumatu, kui viimastel päevadel on olnud soodsalt mingi 31 kraadi. Loomaaed iseenesest oli muidugi väga äge, oleks ainult tahtnud pisut rohkem ka nende elanikke näha, eks ka neid oli see märg ilm peidupaikadesse ajanud, aga enamuse siiski nägime ära, ka selle kõige tähtsama, mille pärast ma sinna minna tahtsin - nimelt kaelkirjakud. Kindlasti tahame külastada ka teist Taronga Zoo-le kuuluvat loomaparki - Taronga Western Plains Zoo'd, kuhu peab sõitma CounrtyLink rongiga ja mille muudab väga omapäraseks see, et tegemist pole nö klassikalise loomaaiaga, kus loomad kitsamates tingimustes elama peavad, vaid tõesti pargiga, kus loomad liiguvad ringi vabalt ja sina sõidad nende vahel autoga ringi ehk siis on tegemist safariga. Sellist asja olen ma juba ammu soovinud teha ja miks mitte siin võimalust kasutada. Western Plains Zoo'sse on kokku kogutud erinevad Aafrika loomaliigid, mis muudab safari veel eriti põnevaks.
Tänane loomaaiakülastus jättis aga päris kena mulje, kujundus jms oli muidugi muljetavaldav - hästi palju oli mõeldud loomade loomuliku elukeskkonna peale ja püütud seda jäljendada nagu ka normaalne oleks igas endast lugupidavas loomaaias. Nt oli seal selline ala nagu Wild Aasia, kus inimeste jalgteed ja jalutusala oli kujundatud vastavalt - kujud ja nende sees viirukid ja õielehed, India templi-sarnased müüriosad jne. Hästi palju oli ka selliseid majakesi, kus said vaadata nt madusid, närilisi jm väiksemaid elukaid. Ööloomadele mõeldud majas valitses peaaegu, et täielik pimedus, valgust oli niipalju, et loomi ikka näeks ja muidugi oli seal päris palav.
Mis veel hea mulje jättis, oli see, et palju on sellised grillimis-või piknikkuplatse, kuhu saab vabalt oma piknikukorviga tulla ja miks mitte terve päeva pere või sõpradega seal veeta. Käisime ka SkySafariga sõitmas, mis kujutab endast siis õhku rajatud raudteed, kus mööda trosse liiguvad väikesed kabiinid. Alguses võttis veits põlve nõrgaks küll, sest ega seda asjandust ju keegi ei juhi, lihtsalt sina istud seal sees ja kõik toimib automaatselt..aga kui ära harjusid, siis see vaade, mis alla avanes, oli muidugi vägev. Kuigi jah, jällegi..ilm oleks võinud parem olla. Kahel showl käisime ka - hüljeste ja lindude omal. Lindude oma oli Gran Canarial ikka tunduvalt parem, areen oli seal juba palju-palju suurem ja eksponeeritavaid linnuliike rohkem ja show vaatemängulisem.
Neljapäeval on plaan väikestviisi tähistada ka vabariigi aastapäeva meie juures koos küpsisetordi ja muu hea-paremaga. Näis-näis.
Tänasest külaskäigust siis mõned ülesvõtted ka
Täna oli aga Helgeril vaba päev ja mõtlesime selle sisustada Taronga Zoo külastamisega. Ilm muidugi meid väga ei soosinud, vihmane ja küllaltki heitlik oli teine. Kohati siiski lubati ka päikesel oma nägu pilve tagant näidata. Sooja oli täna umbes 22 kraadi, ilm on siin ikka väga muutlik...pisut harjumatu, kui viimastel päevadel on olnud soodsalt mingi 31 kraadi. Loomaaed iseenesest oli muidugi väga äge, oleks ainult tahtnud pisut rohkem ka nende elanikke näha, eks ka neid oli see märg ilm peidupaikadesse ajanud, aga enamuse siiski nägime ära, ka selle kõige tähtsama, mille pärast ma sinna minna tahtsin - nimelt kaelkirjakud. Kindlasti tahame külastada ka teist Taronga Zoo-le kuuluvat loomaparki - Taronga Western Plains Zoo'd, kuhu peab sõitma CounrtyLink rongiga ja mille muudab väga omapäraseks see, et tegemist pole nö klassikalise loomaaiaga, kus loomad kitsamates tingimustes elama peavad, vaid tõesti pargiga, kus loomad liiguvad ringi vabalt ja sina sõidad nende vahel autoga ringi ehk siis on tegemist safariga. Sellist asja olen ma juba ammu soovinud teha ja miks mitte siin võimalust kasutada. Western Plains Zoo'sse on kokku kogutud erinevad Aafrika loomaliigid, mis muudab safari veel eriti põnevaks.
Tänane loomaaiakülastus jättis aga päris kena mulje, kujundus jms oli muidugi muljetavaldav - hästi palju oli mõeldud loomade loomuliku elukeskkonna peale ja püütud seda jäljendada nagu ka normaalne oleks igas endast lugupidavas loomaaias. Nt oli seal selline ala nagu Wild Aasia, kus inimeste jalgteed ja jalutusala oli kujundatud vastavalt - kujud ja nende sees viirukid ja õielehed, India templi-sarnased müüriosad jne. Hästi palju oli ka selliseid majakesi, kus said vaadata nt madusid, närilisi jm väiksemaid elukaid. Ööloomadele mõeldud majas valitses peaaegu, et täielik pimedus, valgust oli niipalju, et loomi ikka näeks ja muidugi oli seal päris palav.
Mis veel hea mulje jättis, oli see, et palju on sellised grillimis-või piknikkuplatse, kuhu saab vabalt oma piknikukorviga tulla ja miks mitte terve päeva pere või sõpradega seal veeta. Käisime ka SkySafariga sõitmas, mis kujutab endast siis õhku rajatud raudteed, kus mööda trosse liiguvad väikesed kabiinid. Alguses võttis veits põlve nõrgaks küll, sest ega seda asjandust ju keegi ei juhi, lihtsalt sina istud seal sees ja kõik toimib automaatselt..aga kui ära harjusid, siis see vaade, mis alla avanes, oli muidugi vägev. Kuigi jah, jällegi..ilm oleks võinud parem olla. Kahel showl käisime ka - hüljeste ja lindude omal. Lindude oma oli Gran Canarial ikka tunduvalt parem, areen oli seal juba palju-palju suurem ja eksponeeritavaid linnuliike rohkem ja show vaatemängulisem.
Neljapäeval on plaan väikestviisi tähistada ka vabariigi aastapäeva meie juures koos küpsisetordi ja muu hea-paremaga. Näis-näis.
Tänasest külaskäigust siis mõned ülesvõtted ka
Monday, February 14, 2011
Eilne õhtusöök väljas koos Kaisu, Taavi ja Arabellaga kujunes paraku mitte nii meeldivaks elamuseks. Alguses võtsime suuna ühte Kreeka restorani, mis siinsamas lähedal on, hind oli seal aga liiga kirves. Valentinipäeva puhul oli välja pakutud erimenüü - eelroad (mingid suupisted), siis kahte erinevat erinevat sorti järelrooga (pakun, et supp ja siis mingi praelaadne asi) ja siis magustoit. Igast kategooriast oli välja toodud neli-viis erinevat sööki ja siis ise said valida, mida tahad, kuid kogu kupatus oleks maksma läinud 85 dollarit + joogid ka veel otsa. Otsustasime sealt lahkuda ja natukene edasi Leichardti kõndida ja mõnda paremat kohta vaadata. Õige pea nägimegi vasakul pool tee ääres itaalia söögikohti ja tegime valiku, et astume siis ühte neist sisse, valituks kujunes koht nimega Aperitivo. Iseenesest siuke väike ja mõnus kohake, hea muusika ja muidugi meie laudkonnas hea seltskond, lootused kruttisid üles ka enne sööki lauale toodud moijto ja passion fruiti kokteil. Aga, aga..paraku kujunes reaalsus siiski veidike teiseks. Esiteks, jättis teenindus mõne koha pealt ikka soovida - meid oli lauas viis inimest, aga veeklaasid ning noad-kahvlid toodi ainult neljale inimesele. Arabellaga ei arvestatud paraku üldse. Hiljem pidime puuduolevad noad-kahvlid ise juurde küsima. Mitu korda laua taga käiv teenindaja isegi ei märganud seda, et midagi on lauast puudu.
Aga nüüd siis söökide juurde. Mina tellisin tuunikala, arbuusi-rucola salatiga, mis kaetud mingi kastmega (ei mäleta enam millega, aga selline roa kirjeldus igal juhul menüüs oli), Helger ja Kaisu tellisid mingit sealiharooga ning nagu hiljem selgus, siis sealiha oli neil hoopistükis otsa saanud. Helger võttis siis lõpuks mingi küpsetatud loomaliharoa (etteruttavalt olgu öeldud, et see kujunes ka õhtu maitsvaimaks roaks) ning Taavi võttis mingi kaheksajalasalati vms asja. Kõige esimesena toodi lauda minu toit, nohjah...neli täiesti tuima toorest kalaifileed taldriku põhjas ning nende peal siis salatikuhi ja kolm arbuusilõiku. Täiesti maitsetu toit. Soolast, rääkimata muudest maitseainetest polnud haisugi. Salat oli lihtsalt salat, ilma mingi kastmeta. Kõige maitsvam asi oli arbuus. Oeh. Ütleme nii, et ma pole elus vist halba ja maitsetut asja söönud. Kaisu tellis Arabellale mingid kanavardad, nendega oli paraku sama lugu. Tunda oli ainult kanatükkidele ümber pandud seesamiseemnete maitset. Kuna Kaisu tellis sama asja, aga mingi kastmega, siis olid lood ka selle toiduga sama nutused. Ühesõnaga, õige pea meil viskas üle ja küsisime ettekandjalt soola, pipart ja ketšupit :D Kuna viimane asi neil puudus, siis toodi meile majoneesi. Meresoola ja pipart läks toidule ikka ohtralt, kanale lisasime majoneesi ka natukene ja kohe oligi palju maitsvam toit. Kõige kauem ootasime Taavi toitu, olime mingi kaks tundi tiksunud, kui lõpuks suvatseti see ka lauda tuua. Helger võib enda söögiga lõppkokkuvõttes vist kõige rohkem rahule jääda. Vähemalt oli tema lihatükil peal tomatikaste ja mingid juurviljad, mis lõhna poolest meenutasid kodust ühepajatoitu :D
Üks asi, mis tegelikult veel häiris selle koha juures, oli see, et tegelikult ei tohiks teenindusruumi kosta köögihääli. Meil ajas aga teiselpool seina undav külmkapp pea valutama, rääkimata muudest kolinatest, mis läbi seina kostusid.
Aga vähemalt saime kõhud täis ja õppetunni, millist kohta enam mitte kunagi ei külasta.
Kõige tipuks lõpetas Kaisu täna hommikul toidumürgitusega ja mul ka öösel kõht valutas.
Aga siinkohal lõpetan ja kuna Helgeril on vaba päev, siis läheme ja külastame Broadway Shopping Centerit (mis sest, et ma eile kogu oma raha seal laiaks lõin :D)
Aga nüüd siis söökide juurde. Mina tellisin tuunikala, arbuusi-rucola salatiga, mis kaetud mingi kastmega (ei mäleta enam millega, aga selline roa kirjeldus igal juhul menüüs oli), Helger ja Kaisu tellisid mingit sealiharooga ning nagu hiljem selgus, siis sealiha oli neil hoopistükis otsa saanud. Helger võttis siis lõpuks mingi küpsetatud loomaliharoa (etteruttavalt olgu öeldud, et see kujunes ka õhtu maitsvaimaks roaks) ning Taavi võttis mingi kaheksajalasalati vms asja. Kõige esimesena toodi lauda minu toit, nohjah...neli täiesti tuima toorest kalaifileed taldriku põhjas ning nende peal siis salatikuhi ja kolm arbuusilõiku. Täiesti maitsetu toit. Soolast, rääkimata muudest maitseainetest polnud haisugi. Salat oli lihtsalt salat, ilma mingi kastmeta. Kõige maitsvam asi oli arbuus. Oeh. Ütleme nii, et ma pole elus vist halba ja maitsetut asja söönud. Kaisu tellis Arabellale mingid kanavardad, nendega oli paraku sama lugu. Tunda oli ainult kanatükkidele ümber pandud seesamiseemnete maitset. Kuna Kaisu tellis sama asja, aga mingi kastmega, siis olid lood ka selle toiduga sama nutused. Ühesõnaga, õige pea meil viskas üle ja küsisime ettekandjalt soola, pipart ja ketšupit :D Kuna viimane asi neil puudus, siis toodi meile majoneesi. Meresoola ja pipart läks toidule ikka ohtralt, kanale lisasime majoneesi ka natukene ja kohe oligi palju maitsvam toit. Kõige kauem ootasime Taavi toitu, olime mingi kaks tundi tiksunud, kui lõpuks suvatseti see ka lauda tuua. Helger võib enda söögiga lõppkokkuvõttes vist kõige rohkem rahule jääda. Vähemalt oli tema lihatükil peal tomatikaste ja mingid juurviljad, mis lõhna poolest meenutasid kodust ühepajatoitu :D
Üks asi, mis tegelikult veel häiris selle koha juures, oli see, et tegelikult ei tohiks teenindusruumi kosta köögihääli. Meil ajas aga teiselpool seina undav külmkapp pea valutama, rääkimata muudest kolinatest, mis läbi seina kostusid.
Aga vähemalt saime kõhud täis ja õppetunni, millist kohta enam mitte kunagi ei külasta.
Kõige tipuks lõpetas Kaisu täna hommikul toidumürgitusega ja mul ka öösel kõht valutas.
Aga siinkohal lõpetan ja kuna Helgeril on vaba päev, siis läheme ja külastame Broadway Shopping Centerit (mis sest, et ma eile kogu oma raha seal laiaks lõin :D)
Sunday, February 13, 2011
Töönarkomaanid ja uus korter
Pole tükk aega kirjutanud, vahepeal on päris palju toimunud, mitte küll midagi põrutavat, aga siiski. Tööd jagub endiselt palju ja tuleb veel juurdegi, eriti mul - Helgeril ei anna enam midagi kuskilt juurde tulla, kui 6 korda nädalas rattapoes töötab ja vabal päeval veel mõnikord Aivo juures ka käib. Minul on nüüd nädalavahetused täiesti broneeritud, käin Cremorne'is ühe vana naisterahva eest hoolitsemas, saan selle eest 100 taala päevas, mitte midagi rasket ega hullu ei ole, siuke pingevaba olemine :) siis olen veel Aivo housekeeper ning sellel nädalal käisin selle soomlase juures ka koristamas, kellele Aivo mind soovitas ning tema omakorda soovitab mind veel ühele oma tuttavale, kes elab Paddingtonis ja kellel on suur maja koristada. Nii et vaikselt hakkab graafik välja kujunema. Arvan, et selle Paddingtoni koristamise veel võtan ja siis on küll kõik. Mõni vaba päev võiks ka ikka nädalas olla, eksole.
9.ndal kolisime sellest majast välja, kus elasime kuu aega ning väsitavate otsingute tulemusena saime täna end uude korterisse sisse seatud. Vahepealsed päevad peatusime Aivo juures. Uus kodu on selline tore, kodune, hubane. Tegemist on siis sellise pisikese majaga, kus meie kasutuses on üks magamistuba ning loomulikult ka köök, vannituba, elutuba. Kõige vahvam selle koha juures on see, et siin on üks kass (briti lühikarvaline) ning kaks koera, üks neist on suuuuuuur, ma arvan, et mingi dogiline, teine aga imearmas kuldse retriiveri kutsikas, kes on lihtsalt nii-nii armas, et sure või ära. Me muidugi suudame loomi ära rikkuda ja lubasime tal voodisse ronida ja igast lollusi teha. Enamuse ajast elavad nad õues, toas käivad mõned korrad päevas. Kiisu elab ainult toas, aga kuna tegemist on niivõrd sõltumatu olevusega, keda sa ei märka enne, kui tema sind ennast märkama paneb, siis võib öelda, et tuba on loomadest praktiliselt tühi.
Korteriotsingutega seoses puutusime jälle kokku Sydney transpordi teeninduspoole hüvedega. Läksime Ashfieldi ühte korterit vaatama ja siis bussijuht unustas meid ära :D Siin on nii, et kui bussi lähed ja ei tea, kus maha minna, siis ütled bussijuhile, kus kanti tahad ja nad jätavad meelde selle. Kui buss on õiges kohas, siis karjuvad Sulle. Seekord oli buss aga juba lõpp-peatuses kui bussijuht avastas, et ups, meie ikka veel bussis! Vabandas sada korda ette ja taha, lõi bussile ette kirja: Not in service ja viskas meid Ashfieldi ära :D Paraku olime aga õigest kohast ikkagi suht kaugel, nii et pidime takso võtma. Sama päeva õhtul läksime ka teist tuba vaatama (sedasama, milles nüüd sees elame), sõitsime jällegi kuhugi maale bussiga, aga kuna oli juba nii hilja ja teist bussi ei tulnud, siis otsustasime takso jälle võtta. Taksojuht aga sõitis veits võssa ja pani meid liiga vara maha, õnneks avastasime selle õigel ajal, nii et ta korjas meid uuesti peale ja sõidutas tasuta õigesse kohta ja pärast andis isegi veel raha ka natuke tagasi :D Eesti taksojuhid, tehke järgi!
Helger sai endale töö juurest ratta. Tasuta! Pani koos töökaaslastega juppidest kokku, hästi ilus Scotti ratas, musta ja kollasega. Peale selle sai ta veel tasuta kiivri ja joogipudelihoidja, kollast värvi :D Balmaini poe boss oli kuskilt riiulist leidnud selle ja kätte visanud, et näe, Sulle sobib kollane hästi.
Homme läheme Balmaini õhtusöögile, Kaisu, Taavi ja Karin vist liituvad ka meiega, enne seda tuelb ette võtta väike šoping kesklinna kandis ja tuba korda teha, praegu kõik asjad laiali. Pilte lisan järgmisel korral :)
9.ndal kolisime sellest majast välja, kus elasime kuu aega ning väsitavate otsingute tulemusena saime täna end uude korterisse sisse seatud. Vahepealsed päevad peatusime Aivo juures. Uus kodu on selline tore, kodune, hubane. Tegemist on siis sellise pisikese majaga, kus meie kasutuses on üks magamistuba ning loomulikult ka köök, vannituba, elutuba. Kõige vahvam selle koha juures on see, et siin on üks kass (briti lühikarvaline) ning kaks koera, üks neist on suuuuuuur, ma arvan, et mingi dogiline, teine aga imearmas kuldse retriiveri kutsikas, kes on lihtsalt nii-nii armas, et sure või ära. Me muidugi suudame loomi ära rikkuda ja lubasime tal voodisse ronida ja igast lollusi teha. Enamuse ajast elavad nad õues, toas käivad mõned korrad päevas. Kiisu elab ainult toas, aga kuna tegemist on niivõrd sõltumatu olevusega, keda sa ei märka enne, kui tema sind ennast märkama paneb, siis võib öelda, et tuba on loomadest praktiliselt tühi.
Korteriotsingutega seoses puutusime jälle kokku Sydney transpordi teeninduspoole hüvedega. Läksime Ashfieldi ühte korterit vaatama ja siis bussijuht unustas meid ära :D Siin on nii, et kui bussi lähed ja ei tea, kus maha minna, siis ütled bussijuhile, kus kanti tahad ja nad jätavad meelde selle. Kui buss on õiges kohas, siis karjuvad Sulle. Seekord oli buss aga juba lõpp-peatuses kui bussijuht avastas, et ups, meie ikka veel bussis! Vabandas sada korda ette ja taha, lõi bussile ette kirja: Not in service ja viskas meid Ashfieldi ära :D Paraku olime aga õigest kohast ikkagi suht kaugel, nii et pidime takso võtma. Sama päeva õhtul läksime ka teist tuba vaatama (sedasama, milles nüüd sees elame), sõitsime jällegi kuhugi maale bussiga, aga kuna oli juba nii hilja ja teist bussi ei tulnud, siis otsustasime takso jälle võtta. Taksojuht aga sõitis veits võssa ja pani meid liiga vara maha, õnneks avastasime selle õigel ajal, nii et ta korjas meid uuesti peale ja sõidutas tasuta õigesse kohta ja pärast andis isegi veel raha ka natuke tagasi :D Eesti taksojuhid, tehke järgi!
Helger sai endale töö juurest ratta. Tasuta! Pani koos töökaaslastega juppidest kokku, hästi ilus Scotti ratas, musta ja kollasega. Peale selle sai ta veel tasuta kiivri ja joogipudelihoidja, kollast värvi :D Balmaini poe boss oli kuskilt riiulist leidnud selle ja kätte visanud, et näe, Sulle sobib kollane hästi.
Homme läheme Balmaini õhtusöögile, Kaisu, Taavi ja Karin vist liituvad ka meiega, enne seda tuelb ette võtta väike šoping kesklinna kandis ja tuba korda teha, praegu kõik asjad laiali. Pilte lisan järgmisel korral :)
Wednesday, February 2, 2011
Tormituuled, tormituuled...
Uputustest juba niigi räsitud Queenslandile tuli eile kaela Austraalia ajaloo suurim tsüklon nimega Yasi. Õnneks tehti väga head eeltööd ning inimesi hakati evakueerima juba väga varakult, seega on positiivne see, et inimohvrite arv on nullis. Tsükloni kese on 35 km diameetriga ning tänaseks hommikuks on see kahju tekitanud juba rohkem kui küll. Samuti möllavad metstulekahjud nii Lääne-Austraalias kui ka siin lõuna pool. Üleeile külastas meid majaperemees ja ta rääkis, et tuleb 5.ndal lennukiga siia, sest autoga läbi ei pääse kuna tee on täiesti suletud põlengute tõttu. See avaldab otse loomulikult survet ka majandusele, eriti toidukaupade hindadele (puuviljad, mahlad jne..).Mahlahinnad pidavat poes olema kahekordseks tõusnud (eriti just apelsinimahla omad) ning seega tõsteti ka õunamahla hinda, sest kui viimane madalaks jätta, siis ostaks kõik ju seda.
Nii et me peame vist tänulikud olema, et siia pidama oleme praegu jäänud. Mitte ükski asi ei juhtu ilma põhjuseta - seda üritatakse mulle siin iga päev aina rohkem selgeks teha :)
Subscribe to:
Posts (Atom)