Wednesday, September 28, 2011

Nädala pärast...

Ja hakkabki meie töötamise aeg siin Riverlandis ümber saama. Tööd muidugi jaguks siinses piirkonnas küll ja veel, aga meie eesmärk seoses viisapäevadega on täidetud (mul ainult kaks päeva vaja veel teha) ja teenitud rahasumma üle ka kurta ei saa. Selle nädala lõpus lõpetan oma töö packing house'is ning Helger töötab kuni järgmise kolmapäevani kartulites. Oleme siin viibinud juba üle nelja kuu ja on aeg edasi liikuda. Midagi põrutavat juhtunud pole, tööl on ainult olnud mõningad muudatused. Kuna üle-eelmine nädal oli jällegi shedis üsna vaikne, siis küsiti, et kas me ei sooviks nendel päevadel Murtho shedis töötada. Loomulikult olime nõus ja oi, kui hea meel mul selle üle oli. Mis siis, et hommikused tõusmised on tavaliselt 4:30 paiku ja tööpäev lõppeb kell 16:30, aga see-eest on see koht mulle olnud üks parimaid töökogemusi üldse. Naljakas, et sama kompanii alla kuuluvad töökohad, mis täidavad sama eesmärki, on siiski niivõrd erinevad teineteisest. Inimesed on hoopis teistsugused, vahetud, siirad, ääretult avatud ja sõbralikud. Ja mis peamine, kuidagi nii hea on olla seal, sest sealne administraator on samuti väga kena, mis muudab ka õhkkonna palju vastuvõetavamaks. Samuti sobib siia nagu rusikas silmaauku ütlus: "pole halba ilma heata". Mõned nädalad tagasi saime mina ja itaalia tüdruk veits ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui meile teatati, et Renmarki shedis me enam koristamas ei saa käia laupäeviti, põhjuseks toodi meie laiskus ja aeglus..tegelikult näeme me mõlemad, et juured peituvad siiski kuskil mujal, aga pikemalt seda teemat siin lahkama ei hakka. Tegelikult peaks me neile üldse tänulikud olema, sest see koristamise töö oli ikka väga väsitav ning saime hoopis uue võimaluse - töötada mõnedel laupäevadel Murthos. Ehk siis teeme seda, milleks meid tegelikult ka palgati ning palju ägedamas kohas.

Samuti oleme saanud väga vahvas farmikogemuse ühes pisikeses orgaanikafarmis töötades, kus minu töötatud päevad vabatahtliku tööna viisablanketile kirja läksid. Meie tööks on olnud ubade korjamine ja pakkimine mis küll tapab Su selja, kuid kõik muud asjad korvavad selle. Farm kuulub itaallastele ning farmer on ääretult lahke ja tore, pühapäevased lõunad itaalia pastaga hakkavad juba harjumuseks saama :)

Mis puutub üleüldse siinsesse Lõuna-Austraalia piirkonda, siis peaks mainima, et tööd siin jagub küll ja veel. Maist-oktoobri lõpuni on tsitruste hooajad, oktoobri lõpust hakkavad luuviljalised (kirsid jms) pihta, mis vältavad kuni märtsini. Lisaks puuviljadele saab siin ka viinamarju korjata ja pruunida, kartuliharvesteri peal möllata, kõrvitsaid korjata ja palju palju muud teha. Nii et kui tulete Austraaliasse ja otsite endale farmitööd, siis siinne piirkond pakub seda kindlasti.


Saturday, September 10, 2011

Heia-heia,
Kristiina kirjutas eelmises postituses minu kartulivõtutööst. Tegelikult näeb see natukene teisiti välja. Põhimõtteliselt on siiski tegu täieliku elektroonika peal töötava kartuliharvesteriga. Minu tööülesanne on seista taga liini ees ning korjata välja kive jms prahti. Viimased kaks nädalat olen siiski viinamarju kärpinud istandustes. Töö on väga lihtne, rohkem veel meeltmööda kui see kartuliharvesteri peal kõlkumine.
Oleks päris huvitav ilmselt nii endale hiljem lugeda ning kõigile teistele praegu, kui palju ameteid-töid olen 10 kuise siinolekuaja jooksul teinud.

* kokk.
* farm-hand.
* aednik.
* ehitustööline.
* liiklusreguleerija.
* abitööline vannitubade renoveerimises.
* apelsini, mandariini jms tsitruse korjaja.
* kõrvitsate korjaja, pakkija ja pesija.
* lillkapsaste ja brokkoli korjaja ja pakkija.
* tõstukijuht farmi laos.
* traktorijuht brokkoli korjamises.
* mandlipuude kärpija.
* viinamarjade kärpija.
* kartuliharvesteril töötaja.
* jalgratta mehaanik ja müüja.

Ilmselt on veelgi midagi, mis esimese hooga meelde ei tulnud.
Iseenesest on siinne farmisolekuaeg kiirelt möödunud, on vaid nädalajagu päevi, et saada vajalikud 88 päeva teise aasta viisa jaoks. Kes siis veel ei tea, plaanime jääda pooleks aastaks veel peale esimese viisa lõppu. Ehk siis kodumaale on oodata meid kevade ajal. Praegu aga ootame kärsitult päevade täitumist ning kuu lõpus alustame oma seiklust läänekaldale. Reis tuleb üle 3000km. Pean veel autol õli ära vahetama, mis sai juba ka valmis varutud ning piduriklotsid sain ka kuu aega tagasi vahetatud ning õhutatud. Nüüd vaja üks jooks uusi rehve otsida. Loodame parimat ning seniks aga panen fotomeenutusi siinsest oldud ajast. Ja veel, tegin omale sünnipäevakingituse ka, ostsin uue kaamera. Vee, põrutus ning liivakindla!


Nipet-näpet veel ning auto on pikemaks seikluseks valmis!



4x4 Üritusel. Auto, mis maksab ligi 1 mljn EEK'i.



Jõeääres





Nomads on Murray. Sünnipäevade õhtu. (mitte minu oma)



Grillihooaega avamas:)







Krissu tegi torti- šokolaadi-kohupiima-maasikaga!


Thursday, September 1, 2011

Nii pikka pausi kirjutamisest polegi olnud, aga ega midagi põrutavat pole toimunud ka. Helgeril lõppes töö kapsa- ja kõrvitsafarmis otsa ning sai uue otsa peale kartulifarmis. Töö on väga lihtne, lihtsalt kõnnid harvesteri taga ja korjad kartulibinidest sodi (kivikesi, oksi jms) välja. Ainukeseks miinuseks on lühikesed tööpäevad.
Väikene muutus toimus ka minul - nimelt ei tööta ma enam päevases, vaid öises vahetuses, kella 16.30-st kuni 1.30-ni, reedeti 15.30-st kuni 00-ni. Mulle täitsa meeldib, raha on samuti parem, ca 23 daala tunnis :) Nüüd on mul hommikuti rohkem aega, et hommikusööki nautida, jooksmas käia ning ilusatest ilmadest viimast võtta, enam ei pea vara ärkama ning pärast tööpäeva lõppu tundma, et jõuad ainult õhtust süüa, pesta ja magama minna. Ei teki seda tunnet, et teeksid täistööpäeva, kuigi vahepeal on ka öine vahetus päris väsitav olnud, küll aga olen väsinud siinsest hostelist ja üleüldse sellest piirkonnast. 18. septembril saab juba neli kuud siin oldud ja loendan päevi, et siit minema saaks. Kuu lõpuks loodan viisapäevadega ühele poole saada. Paljud siit hostelist juba lahkuvad, neli tüdrukut kolisid elama paadimajakesse, kus üür on poole madalam kui meil siin rotihostelis ja elamine väga chill - nagu viibiks koguaeg puhkusel. Teoreetiliselt oleks ka meil võimalus mõnda paadimajakesse kolida, aga ei taha siinse hosteliga ka mingeid jamasid, sest päris lihtsalt neid siit minema ei tahetud lasta. Pealegi teeks asja keeruliseks ka auto kasutamine, kuna töötame Helgeriga ju erinevates paikades. Aga noh, mis teha, kannatame mõned nädalad siin hostelis veel ära ja siis juba lääneranniku poole teele :)