Nii pikka pausi kirjutamisest polegi olnud, aga ega midagi põrutavat pole toimunud ka. Helgeril lõppes töö kapsa- ja kõrvitsafarmis otsa ning sai uue otsa peale kartulifarmis. Töö on väga lihtne, lihtsalt kõnnid harvesteri taga ja korjad kartulibinidest sodi (kivikesi, oksi jms) välja. Ainukeseks miinuseks on lühikesed tööpäevad.
Väikene muutus toimus ka minul - nimelt ei tööta ma enam päevases, vaid öises vahetuses, kella 16.30-st kuni 1.30-ni, reedeti 15.30-st kuni 00-ni. Mulle täitsa meeldib, raha on samuti parem, ca 23 daala tunnis :) Nüüd on mul hommikuti rohkem aega, et hommikusööki nautida, jooksmas käia ning ilusatest ilmadest viimast võtta, enam ei pea vara ärkama ning pärast tööpäeva lõppu tundma, et jõuad ainult õhtust süüa, pesta ja magama minna. Ei teki seda tunnet, et teeksid täistööpäeva, kuigi vahepeal on ka öine vahetus päris väsitav olnud, küll aga olen väsinud siinsest hostelist ja üleüldse sellest piirkonnast. 18. septembril saab juba neli kuud siin oldud ja loendan päevi, et siit minema saaks. Kuu lõpuks loodan viisapäevadega ühele poole saada. Paljud siit hostelist juba lahkuvad, neli tüdrukut kolisid elama paadimajakesse, kus üür on poole madalam kui meil siin rotihostelis ja elamine väga chill - nagu viibiks koguaeg puhkusel. Teoreetiliselt oleks ka meil võimalus mõnda paadimajakesse kolida, aga ei taha siinse hosteliga ka mingeid jamasid, sest päris lihtsalt neid siit minema ei tahetud lasta. Pealegi teeks asja keeruliseks ka auto kasutamine, kuna töötame Helgeriga ju erinevates paikades. Aga noh, mis teha, kannatame mõned nädalad siin hostelis veel ära ja siis juba lääneranniku poole teele :)