Monday, October 25, 2010

Poolteist nädalat enne starti

Uskumatu, et viimane nädal veel Lõuna-Eesti (hetkel) sombuses Tartus ning siis jätan ma selle kohaga määramata ajaks hüvasti. Pühapäeval anname korteri üle ning siis külastame veel sugulasi ja 5.ndal novembril kell 20:30 saab alguse siiani meie elu suurim seiklus.
Ega hetkel ei oskagi midagi tarka nagu kirjutada...asjad on enamjaolt pakitud ja kodudesse laiali jaotatud ning nädalalõpus tõotab siis juba suurem pillerkaar tulla.
Hetkel ei suuda küll uskuda, et..ja ma lähengi..see tundub nii utoopiline lihtsalt. Et nii see siis nagu ongi, et teed viisa ja ostad mingi aeg lennupiletid ja säästad raha ja...saabki teoks üks elu põnevamaid seiklusi. Ehtne näide sellest, et tegelikult on ju kõik lihtsalt kättevõtmise asi ja kui juba oled otsa lahti teinud, siis tulevad lahendused ise Sinu juurde. Vähemalt mul on nii.

Maad oleme juba küllalt uurinud, alustades kõikidest meeldivatest ja mitte nii meeldivatest elukatest, kellega võib kokkupuuteid olla, lõpetades tööotsimisega. Viimast siis yard and groomi ja gumtree kaudu esialgu ning Facebooki panin "Eestlased Austraalias" fännilehel üles ka kuulutuse, et otsime Melbourne'i elamist alates 10.novembrist. Loodame, et näkkab. Gumtreest olen leidnud paar vahvat tööpakkumist, millest ühele olen ka juba cv saatnud - Milkymani kohale...võtad inimestelt leiva ja piima tellimusi ja teenid 700-1200 doltsi nädalas. Teine pakkumine oli tallitöö 50 km Melbourne'ist väljas..elamine ja toitlustamine kohapeal, võimalus on ka kasutada autot ning basseini :D Peamised ülesanded nagu tallides ikka..bokside tegemine, söötmine, tekitamine, kordetamine. Pakuti ka ratsutamisvõimalust. Loodan nüüd ühe võimaluse peale saada hea soovituskiri ning siis juba lähemalt uurida, palju palka maksavad ja kas tahavad veel novembris kedagi...näisnäis. nagunii saab seal erinevaid töid proovitud, alustades ettekandjast lõpetades farmitööga. Aga ma olen rahul, väga! Mäletan, kui septembrikuus seminaris õppejõud küsis meie käest lõputöö teema kohta, siis mul käis plõks ära...võib-olla aasta-kahe pärast võib keegi seda minu käest uuesti küsida ja siis ma oskaks ka midagi vastata. Ehk. Aga praegu on teine aeg. On aeg elada :)