Rottnest Island

Eelmisel nädalavahetusel käisime Rottnest Islandil. See on Perthist umbes 40 minuti kaugusel India ookeanis paiknev kaunis saareke, millel pikkust ainult 11 km ja pindalanumbriteks ei rohkem ega vähem, kui 19 rm ja mis on olnud populaarne puhkuseveetmispaik juba viimased 50 aastat. Istusime Fremantle'i tööstussadamas praami peale hommikul kella 10 paiku ja sõit kestis meie jaoks täpselt 20 min, kuna Fremantle on saarele lähemal. Esimest korda tundsin, kuidas vee peal läks süda kergelt pahaks :D varem pole mul sellist asja ette tulnud, aga siis loksutas ikka kõvasti. Saarele jõudnud, vedasime ennast oma kottidega kohe telkimisalale, kus kavatsesime ööbida. Panime telgi püsti ja asjad ära ning läksime sadamasse tagasi, et broneeritud rattad välja lunastada. Sellel saarel nimelt autoliiklust ei ole, nii et ainuke liiklemisvõimalus on kas kondimootor, jalgratas või tuuribuss. Meie valisime teise variandi. Rattad käes, hakkasime saart avastama. Tee oli väga käänuline ja enamasti oli maapind tõusev, mis muutis väntamise kohati väga vaevaliseks..eriti veel siis, kui pole aasta aega praktiliselt mingit erilist trenni teinudki, eksole. Saime ka lõpuks ometi lestad jalga tõmmatud ning snorgeldamismask pähe pandud ning Little Salmon Bay veealust maailma avastatud :) Loodus oli imeilus ning selle üheks eriliseks osaks on quokkad - väiksed u. kassisuurused armsad elukad, keda peale Rottnesti võib leida veel ka Albanyst spetsiaalselt kaitsealalt.

Quokka

Little Salmon Bay

Sõitsime saare läänetippu (West Endi) välja ja hakkasime tagasi sõtkuma. Tagasitulek läks enamjaolt valutult, sest tee kulges enamjaolt allamäge. Oma telklaagrisse tagasi jõudnud võttis meid vastu küllaltki ebameeldiv seltskond, kelle pärast me kuni kella üheni öösel und ei saanud, lõpuks kui asjad päris veidraks läksid, pakkisime telgi kokku ja läksime oma kodinatega randa, mis osutuski meie ainukeseks ööbimispaigaks. Järgmise päeva hommikul läksime külastuskeskusesse ja küsisime telkimise eest makstud raha tagasi, mille me ka pikema jututa saime.

West End

Ebameeldivast vahejuhtumist ning lühikeseks jäänud unest hoolimata jätkasime oma saare avastusretke järgmisel päeval. Kui eelmisel päeval sõitsime mööda lõunakallast läände, siis nüüd võtsime suuna ülespoole. Külastasime randu ja veetsime ühes neist mitu tundi niisama oleskledes, süües ja ujudes.

Muudest uudistest veel niipalju, et saime selle nädala algusest tööle. Kolisime Midlandi karavanparki ning töötame nüüd ühes pisikeses farmis, kus peamiselt tegeletakse viinamarjadega, kuid teeme ka muid asju. Esmaspäev, mis on ka siiani olnud meie kõige pikem päev, kõplasime 9 h arbuusipõldu, eile ja täna puhastasime aga küüslauke shedis. Viinamarjades teeme peamiselt trimmimist (s.o üleliigsete lehtede äravõtmine) ja eile korjati ka esimene saak ning saime proovida sealseid vilju, mis olid muidugi ülimalt maitsvad. Tegemist on väga pisikese farmiga, kus hetkel töötabki ainult 5 inimest :) Koos minu ja Helgeriga veel farmer ise oma naisega ning üks portugaallane, kes on seal juba 7 aastat tööd rabanud. Farmer on tore ja oleme ülimalt rahul. Kaks nädalat veel ja siis ongi aeg Sydney poole tagasi liikuma hakata. Seekord aga siis põhjaterritooriumi pidi.

Penguin Island

Täna hommikul oli üle mitme päeva päikesepaisteline ilm ja otse loomulikult ei kavatsenud me seda karavanpargis passides raisata, vaid kohe tekkis mõte randa minna. Kuna me aga pole veel siinseid tõmbenumbreid õieti külastanud, siis tegimegi täna algust ning külastasime Penguin Island'it (Pingviinide saar), mis asub Perthist 45 minuti autosõidu kaugusel lõunas. Nime ongi siis pisike saareke saanud selle järgi, et seal elavad väikesed pingviinid, erinevaid ringsõidu tuure võttes on võimalik näha ka delfiine ning merilõvisid. Delfiinide tuuril oleme aga juba käinud ning nende imeliste loomakeste osas panustame siiski eesootavale Monkey Miale, kus metsikuid delfiine kohe rannas imetleda ja sööta võib. Pealegi kui teha õhtune jalutuskäik meie karavanpargi läheduses asuval Coogee rannal, siis iga õhtu enne päikeseloojangut võib kai peal jalutades silmata kahte delfiini, kes oma õhtust ringkäiku teevad. Alguses oli kahtlus, kas tegemist pole mitte haidega, ent järgmisel korral juba päris lähedalt neid silmates olime veendunud, et tegemist on delfiinidega :) Samuti oleme täiesti tasuta saanud osa kolme vahva merilõvi elust Esperance's. Seega otsustasime, et maksame lihtsalt praami edasi-tagasi pileti ja veedame toreda päeva saarel.

Praami pealt maha astudes alustasime ringkäiguga ümber saare, mis kestis väga vähe aega, sest see oli tõesti imepisike. Pingviine küll näha ei õnnestunud, sest arvatavasti olid nad kõik toidujahil ookeanis ning suunduvad oma kaldapealsetesse kodudesse alles õhtupimeduse saabudes. Sellegipoolest oli tore, päike paistis ning Helger katsetas esimest korda ka snorgeldamisvarustust, midagi erilist kahjuks ookeanipõhi ei pakkunud ning me polnud ka päris õiges snorgeldamiskohas, sest seal olid lainetus täna väga kõrge ja natukene ohtlik tundus asi.

Meie tööd siiski ainult üheks päevaks ei olnud. Töötasime terve eelmise nädala, st esmasp-reedeni ja tunde tuli kokku päris normaalselt - 52,5. Teisipäeval vahetasime tööpaika ning sõitsime Carnamahist Dalwallinusse järjekordsele ehitusplatsile, mis asus Carnamahist 200 km kaugusel. Õnneks makstakse see vahepealne sõitmine ka kinni, mis on tegelikult täiesti normaalne, sest see on ju minu tööaeg. Töö oli aga minu jaoks maailma absurdseim, mis kunagi teinud, lihtsalt istuda ja vahtida, kuidas teised tööd teevad ja selle eest palka saada on muidugi omaette töö. Elamine ja söök oli ka tasuta. Helger sai paaril viimasel päeval natukene tegevust ning sõitis teerulliga ringi, alguses taheti mind ka selle peale panna ning arvati veel, et on täiesti normaalne mind ühe teise veidra masina otsa panna (mille ma kuukulguriks ristisin) Nüüd oleme tagasi Perthis, plaanisime nädalavahetusel külastada Penguin ja Rottnest Islandi, kuid ilmad on olnud vihmased ja tuulised, mis ei kujuta endast just meeldivat elamust. Eks tuleb natukene oodata ilmade paranemist, arvatavasti paari nädala jooksul on juba väga soe. Plaanimegi siin ainult paar nädalat veel olla ja siis oleks aeg hakata edasi liikuma. Täna ajasime oma viisaasjad korda, tegime kopsuröntgeni ning saatsin ära tõestusmaterjalid (panga väljavõtte ning palgatõendid), nüüd jääb üle ainult oodata. Reedel saab 1. aasta viisa läbi, loodangi selleks ajaks vastuse saada. Külastasime ka meile juba tuntud tööbürood, sest oliividetöö langes ära ning nüüd on vaja uus ots asemele otsida. Mõnes mõttes ei viitsi enam Austraalias väga töötada, eriti pärast pikka puhkust :D aga kuna meil on omad eesmärgid Eestis täita, siis hoiamegi sihti silme ees ja haarame võimalustest kinni. Mõnes mõttes tahaks ikka nii väga pagasnikust lestad ja snorgeldamisvarustuse juba välja koukida ning end India ookeani võludega kurssi viia :)

3 musketäri

Fremantle'i sadam

Päev enne tööleminekut - South Beach ja meie itaallastest sõbrad

Töökoht Dalwallinus

1. tööpäev Carnamahis - rullikute ladumine lindile