Rottnest Island

Eelmisel nädalavahetusel käisime Rottnest Islandil. See on Perthist umbes 40 minuti kaugusel India ookeanis paiknev kaunis saareke, millel pikkust ainult 11 km ja pindalanumbriteks ei rohkem ega vähem, kui 19 rm ja mis on olnud populaarne puhkuseveetmispaik juba viimased 50 aastat. Istusime Fremantle'i tööstussadamas praami peale hommikul kella 10 paiku ja sõit kestis meie jaoks täpselt 20 min, kuna Fremantle on saarele lähemal. Esimest korda tundsin, kuidas vee peal läks süda kergelt pahaks :D varem pole mul sellist asja ette tulnud, aga siis loksutas ikka kõvasti. Saarele jõudnud, vedasime ennast oma kottidega kohe telkimisalale, kus kavatsesime ööbida. Panime telgi püsti ja asjad ära ning läksime sadamasse tagasi, et broneeritud rattad välja lunastada. Sellel saarel nimelt autoliiklust ei ole, nii et ainuke liiklemisvõimalus on kas kondimootor, jalgratas või tuuribuss. Meie valisime teise variandi. Rattad käes, hakkasime saart avastama. Tee oli väga käänuline ja enamasti oli maapind tõusev, mis muutis väntamise kohati väga vaevaliseks..eriti veel siis, kui pole aasta aega praktiliselt mingit erilist trenni teinudki, eksole. Saime ka lõpuks ometi lestad jalga tõmmatud ning snorgeldamismask pähe pandud ning Little Salmon Bay veealust maailma avastatud :) Loodus oli imeilus ning selle üheks eriliseks osaks on quokkad - väiksed u. kassisuurused armsad elukad, keda peale Rottnesti võib leida veel ka Albanyst spetsiaalselt kaitsealalt.

Quokka

Little Salmon Bay

Sõitsime saare läänetippu (West Endi) välja ja hakkasime tagasi sõtkuma. Tagasitulek läks enamjaolt valutult, sest tee kulges enamjaolt allamäge. Oma telklaagrisse tagasi jõudnud võttis meid vastu küllaltki ebameeldiv seltskond, kelle pärast me kuni kella üheni öösel und ei saanud, lõpuks kui asjad päris veidraks läksid, pakkisime telgi kokku ja läksime oma kodinatega randa, mis osutuski meie ainukeseks ööbimispaigaks. Järgmise päeva hommikul läksime külastuskeskusesse ja küsisime telkimise eest makstud raha tagasi, mille me ka pikema jututa saime.

West End

Ebameeldivast vahejuhtumist ning lühikeseks jäänud unest hoolimata jätkasime oma saare avastusretke järgmisel päeval. Kui eelmisel päeval sõitsime mööda lõunakallast läände, siis nüüd võtsime suuna ülespoole. Külastasime randu ja veetsime ühes neist mitu tundi niisama oleskledes, süües ja ujudes.

Muudest uudistest veel niipalju, et saime selle nädala algusest tööle. Kolisime Midlandi karavanparki ning töötame nüüd ühes pisikeses farmis, kus peamiselt tegeletakse viinamarjadega, kuid teeme ka muid asju. Esmaspäev, mis on ka siiani olnud meie kõige pikem päev, kõplasime 9 h arbuusipõldu, eile ja täna puhastasime aga küüslauke shedis. Viinamarjades teeme peamiselt trimmimist (s.o üleliigsete lehtede äravõtmine) ja eile korjati ka esimene saak ning saime proovida sealseid vilju, mis olid muidugi ülimalt maitsvad. Tegemist on väga pisikese farmiga, kus hetkel töötabki ainult 5 inimest :) Koos minu ja Helgeriga veel farmer ise oma naisega ning üks portugaallane, kes on seal juba 7 aastat tööd rabanud. Farmer on tore ja oleme ülimalt rahul. Kaks nädalat veel ja siis ongi aeg Sydney poole tagasi liikuma hakata. Seekord aga siis põhjaterritooriumi pidi.