Vahepeal pole kirjutada saanud aja-ja internetipuuduse tõttu. Aga nüüd kõigest siis järjekorras. Neljapäeval jätsime oma hosteliga hüvasti ja kolisime alustuseks Bondile - ühte kenasse linnaossa, kus asub ühtlasi ka Austraalia tuntuim rand Bondi beach. Kolimisega oli ka muidugi omaette triangel. Kõigepealt läks Helger hommikul vara tööle, aga meie check out pidi olema kell 10 hommikul, mina siis kirjutasin meid välja ja istusin hosteli köögiosas ning kasutasin järelejäänud internetiaega. Lõpuks, kui silmad töökuulutuste otsimisest ja nendele vastamisest peast grillis olid, helistas Helger ja kutsus mind ka enda töö juurde, sest see naine, kelle juures ta aednikutööd teeb, tahtis mind näha. Käisime siis seal ära ja mulle näidati, mis koristustöid vaja teha oleks...saaks nüüd siis lõpuks tööle ka sinna, oleks super. Kes kannatab, see kaua elab..vist :P Siis läksime seda korterit vaatama, kuhu me sisse pidime kolima ning saime teada, et õnneks on see juba sama päeva õhtul võimalik..mõtlesime juba korra, et peaks äkki mõne öö veel hostelis võtma, aga õnneks mitte. Siis läksime hostelisse tagasi ja lohistasime ennast oma kottidega Bondile. Rongijaamas juhtus üks vahva asi. Nimelt mul olid õlad enda seljakoti kandmisest väga väga valusad, kael, selg, õlalihased..kõik valutasid (siit moraal: hea reisikoti pealt kokku hoida ikka ei tasu. Makske oma koti eest kaks korda rohkem kui mina ja teete korralikku investeeringu terveks reisiks!). Korraga astus minu juurde üks tore onu, rongijaama töötaja ja küsis mu tervise kohta ning hakkas rääkima, et temal on sama probleem kuna kannab kotti üle õla. Tükk aega jutustas ja näitas, kuidas Helger peaks mulle kaelamassaaži tegema :D:D Soovitas veel kuuma jooki juua. See polnud üldse mingi tagamõttega ega muidu lollus, vaid tõesti selline siiras ja armas soovitus kena inimese poolt. Nii..siis jõudsime LÕPUKS (vahepeal suutsime muidugi ära eksida ja Helgerit veits närvi ajada :D) oma kodinatega meie korterisse, kus saime elada kuni tänaseni. Korterikaaslase sõber oli sõitnud pühade ajaks puhkama kuhugi ja seega oli tal lihtsalt tuba vaba, mida lühikest aega kasutada sai. Muidu tüdruk ise oli hästi tore, Tonga saarelt pärit, hästi pisikene saar, Fiji saarest veel edasi ida poole, kus elab ca 100 000 inimest. Koguaeg aitas, üritas meile isegi omalt poolt järgmist kohta sebida, kuhu me edasi saaksime liikuda. Kui randa läksime, siis saatis meile sõnumi, et kui tahate rätikuid või päikesekreemi, võtke aga! :)

Teistmoodi jõulud

Nagu arvata võib, on jõulud maakera kuklapoolel "pisut" erinevad Eesti omadest. Jõululaupäeval oli algul väga veider olla ilma lumeta ja perekonnata, kuid Kaisu ja Taavi juures tehtud uhke jõululaud tekitas mõnusa ja hubase kodutunde. Saksa verivorstid, kartulisalat, peekoni ja porgandiga tehtud hapukapsad, ahjukartulid, kahte sorti juustukoogid, piparkoogid, erinevad snäkid maitsesid ülihästi. Suure sööma vahele mahtus loomulikult ka kingituste avamine :) Karini käest sain ilusad kuldsed ja lehekujulised kõrvarõngad ning kõige suurem üllatus saabus meile otseloomulikult Eestist. 4,5 kg pakk, mille Kaisu oli hoolikalt juba eelnevalt punasesse paberisse pakkinud, pakkus suurt elevust. Pakis sisaldus: mitu pakki Kalevi komme erinevat sorti (Pilvekesed, Tallinn, mandlisort ja Kaseke, kirsi-marmelaad ning Tiina), suur Kalevipoja šokolaad, kaks tahvlit valget šokolaadi (pohla-kookose ja maasikatükkidega), kaks pakki Kalevi piparkooke, hunnik pisikesi sussišokolaade ja medaljone, kaks pakki Fazeri musta leiba, neli karpi vürtsikilu ja minu koogiraamat, mille eelmise aasta jõuludeks Tõnu õe käest sain. Leivad on küll juba otsas, kuid keedetud munaga kiluleiba saab siiski teha. Eesti maitse suus ikka :)

25. detsembril, 1. jõulupühal veetsime päevakese rannas. Karini ja Kaisu kodu läheduses asuval Balmoral beachil, pärast läksime Kaisu juurde, plaan oli õhtupoole grillida kuskil pargis, aga siiski jäi see plaan katki, sest seal läheduses polnud ühtegi grillimiskohta ning kuhugi kaugele ka ei viitsinud minna. Austraalias on igasugused grilliõhtud väga populaarsed ning selleks on loodud isegi eraldi grillikohad, kus istumispingid ja grill ise täitsa olemas. Sina lihtsalt too materjali ja tunne ennast mõnusalt.

2. jõulupühal käisime meie ajutise kodu läheduses asuvas pargis. Tegemist on siis Centennial parklandsiga, mis on tohutult suur ala. Park on ehitatud 1888.aastal ja see pakub erinevaid vabaajaveetmise võimalusi, alustades lihtsalt jooksmisest või jalgrattaga sõitmisest, lõpetades grillimise, linnuvaatluste ja ratsutamisega. Pargist üle tee, pmst meie kodu kõrval asus kohe suur ratsaspordikeskus, kus ma ka uudistamas käisin ning tööd küsisin, kuid nagu enamustes kohtades, öeldi ka sealt mulle, et enne uut aastat pole mõtet tagasi tulla. Keskus ise on tohutult suur, selles asub mitu suurt talli, jooksukoplid ja palju muud. Pühapäeval pargis jalutades kohtasime mitmeid ratsutajaid, kes oma suksudega olid tulnud ilusat päeva veetma. Tegime päris pika jalutuskäigu, mille jooksul kohtasime erinevaid linde, mustadest luikedest pelikanideni välja. Rohelus keset kärarikkat linna mõjub rahustavalt ja samas motiveerivalt, nii väga tahaks juba puuvilju korjama ja Austraalia metsikust loodusest osa saada.

Pärast pargis jalutamist oli päike ilma nii kuumaks kütnud, et mõtlesime randa minna. Seekord siis juba eelpoolmainitud Bondi beachile. Suured lained, surfarid, valge liiv, haid. Vastupidiselt arvamustele, mis ma siiani kuulnud olen, meeldis see rand mulle väga. Rannaosa oli mõnus lai, lained päris võimsad (ei imesta, miks surfarite meelispaik, vaade võimas. Alguses pidasime kahekesi väikest piknikku, tegime salatist, tomatist ja singist wrappe ning maiustasime koduste Kalevi kommidega. Hiljem liitus meiega ka Karin, kes tõi natuke salatit ning juustu. Päeva lõpetasime tänavaäärses hispaaniapärases kohvikus kohvi juues.

Täna hommikul jätsime oma toa Bondil ning kolisime edasi Tempesse. Selline hoopis teistmoodi kogemus, midagi hosteli ja korteri vahepealset. Ühele perele kuulub siin suur kahekordne maja, kust siis tube välja üürivad bäkkpäkkeritele, samas kasutuses on ka maja vastas asuv suvemajake, milles elame meie ja mingi neli inimest veel. Täna peame olude sunnil küll tuba jagama, kuid homsest saame täiesti eraldi tuppa. Köök, vannituba, wc asub majas ja on siis kõigile ühiskasutuses.

Sellest tuli vist siiani meie pikim blogipostitus. Püüame teid ikka oma eluga siin kursis hoida ja võimalikult palju ja ehedalt seda edasi anda, mis siin toimub ja mis elu siin elame :)