Homme lahkume siit farmist. Tegime selle täna hommikul neile teatavaks ja ostsime rongipiletid ära. Ausalt öelda oli neil suhteliselt savi, kiitsid heaks, et kirsse korjama läheme - noh, seda me neile rääkisime :D:D
Eile oli suht haige jälle ja seega tegingi otsuse, et tõmbame pühapäeval minema. Meil mõlemal nii kõrini lihtsalt, et meid koheldakse siin nagu valgeid orje ja makstakse sandikopikaid. Palga saime õnneks kätte - 150 taala nädalas..hahahaaaaa! Arvestades selle tööhulgaga, mis me siin teinud oleme, on see ikka absurdne summa! 150-st läheksid veel maksud maha, andis meile eile järgmise nädala toiduraha ka ära 200 taala, mille me saame nüüd päris endale jätta + ta kannab meile veel 200 taala (9 tööpäeva eest) ..nii et saame isegi rohkem, kui algul juttu oli. Maksavad veel peale, et minema läheksime :D
Eile hommikul ütlesime Jimbole, et me soovime oma palka siiski iga nädal saada ning, et me tahame kahte päeva vabaks ning laup tahaks autoga Quirindisse minna nagu jutt jäi. Selle peale ta ütles, et okei, kui teile meeldib, siis võite saada mõlemad päevad vabaks, aga linna minge koos proua M-ga pühapäeval - mille üle me olime muidugi "üliõnnelikud". Me ütlesime, et sooviks siiski laup minna, mille peale saime vastuse, et aga te lähete ju minu autoga siis..et noh, umbes raiskate minu bensiini. Eeee...kas meil polnudki siis mingit juttu auto kasutamisest alguses??? Nohjah.
Päeva poole palus proua M. mul oma köögikappi koristada, tegin ERITI aeglaselt seda. Ma ei viitsinud küll eile ennast asjatult liigutada. Milleks? Pühkisin riiuleid ja sorteerisin konservikarpe, tema tuli samal ajal kööki, tegi endale võileiba ja jooki ja istus siiasamma tugitooli maha ja vahtis, kuidas ma tööd teen. Siis lõuna paiku oli selline asi, et Jimbo tuli koju lõunale ja kuulsin, et nad räägivad midagi Raffast proua M.-ga, kes tuli minu juurde elutuppa ja ütles, et oi, sorry, ma unustasin sulle öelda, et kui Raffa lahtiselt (oma aedikust väljas) liigub, siis tõsta koerte kuivtoidukott kõrgemale. Raffa tõmbab selle koti katki ja sööb sealt krõbinaid, mis muidugi ei ole hea. Noh, ma teadsin seda juba varem ka ja olen ka seda teinud, aga nüüd kui Jimbo koju tuli, siis ta ju sõitis autoga garaaži ja nägi, et see koerte kott on põrandal, tõstnud ise üles siis! Mul hakkas sees kripeldama ja läksin paari tunni pärast siiski ise garaaži kontrollima, mis olukord on. No mis te ise arvate, kes mõnuga põrandalt koerte krõbinaid pugis?! Loomulikult pidin siiski mina see olema, kes koertekoti üles pidi panema. Toretore.
Kõige tipp saabus siis õhtul. Proua hakkas ajama, et kas me oleme ikka õnnelikud siin? Me naeratasime, tegime head nägu ja ütlesime, et jaa..kõik on suurepärane. Selle peale kostis, et te olete meil esimesed backpackerid, kes linnas niimoodi käivad ja kes niimoodi autot kasutavad, tavaliselt teised backpackerid ei ole tahtnud linnas käia ja on öelnud, et nad oleksid parem siin. Helger jõudis ka siia mingi seitsme paiku, just pikast tööpäevast väsinud ja duši all käinud, aga ega see prouale ju midagi ei tähendanud, pidi ikka ära märkima, et creekis on mõned suured kivid, et oleks hea, kui Helger saaks need sealt eest ära võtta????!!!!! No mida iganes tõesti. Täna hommikul kui siiapoole sõitsime, siis muidugi ei olnud suutnud seda keegi teine teha, Helger siis võttis kätte ja tõstsi kolm kivi eemale. Väga suur vaev neile tõesti.
Aga õnneks homme saab see mööda ja edaspidi saab ainult ülesmäge minna :) Eks iga algus ole raske, tähtis on nendest raskustest üle olla! Vähemalt me teame nüüd, et kuhugi farm-handiks küll ei lähe, sest seal annab ikka nii paljude asjadega tõmmata. Homme siis ootab meid juba tuttav Sydney ja sealt edasi juba arvatavasti mingi puuviljakorjamise koht.
Eile oli suht haige jälle ja seega tegingi otsuse, et tõmbame pühapäeval minema. Meil mõlemal nii kõrini lihtsalt, et meid koheldakse siin nagu valgeid orje ja makstakse sandikopikaid. Palga saime õnneks kätte - 150 taala nädalas..hahahaaaaa! Arvestades selle tööhulgaga, mis me siin teinud oleme, on see ikka absurdne summa! 150-st läheksid veel maksud maha, andis meile eile järgmise nädala toiduraha ka ära 200 taala, mille me saame nüüd päris endale jätta + ta kannab meile veel 200 taala (9 tööpäeva eest) ..nii et saame isegi rohkem, kui algul juttu oli. Maksavad veel peale, et minema läheksime :D
Eile hommikul ütlesime Jimbole, et me soovime oma palka siiski iga nädal saada ning, et me tahame kahte päeva vabaks ning laup tahaks autoga Quirindisse minna nagu jutt jäi. Selle peale ta ütles, et okei, kui teile meeldib, siis võite saada mõlemad päevad vabaks, aga linna minge koos proua M-ga pühapäeval - mille üle me olime muidugi "üliõnnelikud". Me ütlesime, et sooviks siiski laup minna, mille peale saime vastuse, et aga te lähete ju minu autoga siis..et noh, umbes raiskate minu bensiini. Eeee...kas meil polnudki siis mingit juttu auto kasutamisest alguses??? Nohjah.
Päeva poole palus proua M. mul oma köögikappi koristada, tegin ERITI aeglaselt seda. Ma ei viitsinud küll eile ennast asjatult liigutada. Milleks? Pühkisin riiuleid ja sorteerisin konservikarpe, tema tuli samal ajal kööki, tegi endale võileiba ja jooki ja istus siiasamma tugitooli maha ja vahtis, kuidas ma tööd teen. Siis lõuna paiku oli selline asi, et Jimbo tuli koju lõunale ja kuulsin, et nad räägivad midagi Raffast proua M.-ga, kes tuli minu juurde elutuppa ja ütles, et oi, sorry, ma unustasin sulle öelda, et kui Raffa lahtiselt (oma aedikust väljas) liigub, siis tõsta koerte kuivtoidukott kõrgemale. Raffa tõmbab selle koti katki ja sööb sealt krõbinaid, mis muidugi ei ole hea. Noh, ma teadsin seda juba varem ka ja olen ka seda teinud, aga nüüd kui Jimbo koju tuli, siis ta ju sõitis autoga garaaži ja nägi, et see koerte kott on põrandal, tõstnud ise üles siis! Mul hakkas sees kripeldama ja läksin paari tunni pärast siiski ise garaaži kontrollima, mis olukord on. No mis te ise arvate, kes mõnuga põrandalt koerte krõbinaid pugis?! Loomulikult pidin siiski mina see olema, kes koertekoti üles pidi panema. Toretore.
Kõige tipp saabus siis õhtul. Proua hakkas ajama, et kas me oleme ikka õnnelikud siin? Me naeratasime, tegime head nägu ja ütlesime, et jaa..kõik on suurepärane. Selle peale kostis, et te olete meil esimesed backpackerid, kes linnas niimoodi käivad ja kes niimoodi autot kasutavad, tavaliselt teised backpackerid ei ole tahtnud linnas käia ja on öelnud, et nad oleksid parem siin. Helger jõudis ka siia mingi seitsme paiku, just pikast tööpäevast väsinud ja duši all käinud, aga ega see prouale ju midagi ei tähendanud, pidi ikka ära märkima, et creekis on mõned suured kivid, et oleks hea, kui Helger saaks need sealt eest ära võtta????!!!!! No mida iganes tõesti. Täna hommikul kui siiapoole sõitsime, siis muidugi ei olnud suutnud seda keegi teine teha, Helger siis võttis kätte ja tõstsi kolm kivi eemale. Väga suur vaev neile tõesti.
Aga õnneks homme saab see mööda ja edaspidi saab ainult ülesmäge minna :) Eks iga algus ole raske, tähtis on nendest raskustest üle olla! Vähemalt me teame nüüd, et kuhugi farm-handiks küll ei lähe, sest seal annab ikka nii paljude asjadega tõmmata. Homme siis ootab meid juba tuttav Sydney ja sealt edasi juba arvatavasti mingi puuviljakorjamise koht.
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas
ReplyDelete