Estonian Cultural Centre

Täna oli masendus. Esimest korda siin, noh eks varem ole ka nukramaid momente olnud, aga nagu siin kombeks, siis muutub siin hommikul alanud halb tuju heaks vaid mõne hetkega. Täielik emotsioonide virrvarr, mida ma varem oma elus pole kogenud. Masendus oli töö pärast, sest nüüd tulevad jõulud ja paljud tööandjad lähevad puhkusele ja suhteliselt raske on saada midagi, kuna mul see koolituse tegemine võtab tsipake aega, siis tahaks ikka kohe mingi otsa peale saada, et kohe mingi raha käes oleks. Võtsime gumtree ette ja hakkasime siis sobivaid tööpakkumisi vaatama ja kirju saatma. Ühele saime vastuse ka ja lähemegi homme kella 10-ks töövestlusele :D Eks siis näis, mis saab. Osalt aitas pahale tujule kaasa ka ilm, mis kujutas endast paduvihma ja äikest päev läbi.

Läbi selle suure vihma marssisime siis Eesti majja, kus toimub iga neljapäevane Estonian club - mängib eesti muusika, pakutakse eesti toitu, räägitakse eesti keelt eesti inimestega :) Väga äge oli - ülihea frikadellisupp, kilu - ja heeringavõileivad, küüslauguleivad ja hapukurk dipikastmega, singi-juustu-tomati võileivad, Kaisu tehtud Napoleoni kook (ütlesin juba talle, et kui ma oma sünnipäeva märtsis Sydneys pean, siis tellin temalt sünnipäevakoogi! :D) ja kõige selle kõrvale tee, kohv, karastusjoogid, õlu ja külm viin.Irw, võtsin oma elu esimese viinapitsi..ning arvatavasti ka viimase. No ei saa aru, mida inimesed selles leiavad, iga kell eelistan tequilat vm alkoholi, aga viin on küll viimane asi. Maitse asi! Kõike seda kroonis muidugi äge seltskond ja tutvumine teiste eestlastega, kellest paljud on siin juba aastaid elanud. Ühe sellise eestlase kaudu sai ka Helger omale tööpakkumise. Nimelt, elab ühe mehe poeg siin juba aastaid ja on igasuguseid töid teinud ja ta helistas täna õhtul Helgerile ning pakkus aednikutööd. Ütles, et inimesed tahavad oma aiad kähku enne jõule ilusaks saada. Ta 100% midagi ei garanteerinud, aga ütles, et peaks saama. Raha makstakse iga päeva lõpus kätte - teenistus on 160 dollarit päevas ja tööd jagub kaheksa tunni jagu päevas.
Tore lõpp mitte nii toredale päevale :) Eks kõigil tuleb raskusi ette, aga tähtis on osata neist üle olla ja mina võin öelda küll, et ma olen siin selle lühikese ajaga juba kogenud ja näinud palju rohkem kui oma poole elu jooksul kokku.