Pole ammu siia midagi kirjutanud omalt poolt.
Niisiis, asjad ei ole liikunud kuigipalju. Farmist tulekust on möödas nädal, selle aja jooksul saime tehtud White/Green cardi koolituse, teinud hulgaliselt telefonikõnesid igasugustele imelikele ja vähem imelikele tööpakkumistele, saatnud internetist paljudesse kohtadesse cv-sid jms.
Kui nüüd mõelda siin oldud ajale, siis ei saa öelda, et meil oleks kehvasti läinud. Sugugi mitte, me oleme saanud suurel hulgal uusi kogemusi, näinud toredaid ja ka imelikke inimesi. Saanud aimu sellest, kus kunagi elada ei tahaks, millist tööd teha ei tahaks, kuid seejuures austades neid, kes eelpool mõeldud asju teha suudavad.
Ausalt öeldes on hetkel muidugi selline tunne, et kurat, kas keegi vajab mind siin või mitte?! Kuid lihtsalt hetkel on siin n.ö surnudseis, kuna enamik ettevõtteid vajub pühademeeleollu juba nädal enne jõule.
Tööst rääkides, siis siin tuleb olla osav valetaja. Kahjuks või õnneks (siinolles ilmselgelt kahjuks) ei ole mina ja tundub ka, et Kristiina, osav valetaja. Sellest annab ka tõendust see, et meid ei valitud müügitöötajateks. Eile sai pandud meie internetiportaali number 1, nimega Gumtree (kummipuu), kuulutus, et olen osav värvija. Sain ka kõne, kus sooviti emailvärvikogemusega inimest. Läksin täna kohale, peatselt valmiva häärberi juurde, ühes nõutud linnaosas. Tunni aja pärast selgus, et minu oskused ikka ei vasta nende nõuetele. Kuigi olles kodus palju värvitöid ning ehitustöid teinud, vaidlesime natuke õige tehnika üle, ning ma lahkusin. Minu jaoks värvides 3cm läbimõõduga aknaliiste oleks ikka lihtsam panna maalriteip klaasile, et hiljem ei peaks klaasiga möllama hakkama. (Olgem ausad, siis Eestis kasutasime väikeste asjade värvimiseks ka vastava suurusega pintsleid, mitte 30mm liistu jaoks 110mm pintslit:D) Aga! jällegi kogemus. Sain oma tunni eest rohkem raha kui lubati ning tegin sääred. Siin olen märganud ka seda, et inimestel on jubedad nõudmised täiesti absurdsetele asjadele. Õigemini, nad ise teha ei viitsi, aga teavad kuidas on ainus viis asju teha. Võtad lahti koristaja kuulutuse. Sealt võid lugeda kuidas sul peab olema kogemust põranda pesemisel, tolmuimejaga tõmbamisel jms. Üks Eesti mees ütleks selle peale: Tule taevas appi!
Olen korduvalt mõelnud selle üle, et miks me jäime taaskord Sydney'sse, taaskord avastasime, et meile siinne linnaelu eriti ei meeldi...vastuseid ei ole siiani:) Siiski aga on meil uuel aastal tööpõld avatud. Kuna n.ö meie tööandja läks varasele puhkusele juba eelmisel nädalal, siis istumegi praegu ning otsime muid töid. Uuel aastal aga läheb uuesti lahti. Ja kuuldavasti pidi palk ka päris okei olema. Kristiina peab tegema ka ühe koolituse veel, enne kui saab mõnusalt Slow&Stop silti keerata. Kaalun ka ise sama koolituse läbimist, et saaksime koos samal objektil töötada. Suuremas plaanis aga on see, et kogume auto jaoks raha ning ka tagataskusse ning teeme farmide suunas minekut. Seekord siis mitte enam mingiks abikäeks (loe:khmm..sööjaks) vaid puuviljade vms korjajaks. Jah, räägitakse siin-seal, et töö on raske, kuid raha on ka väga hea, üldjuhul, ning võimalik on teha palju tunde, seega kiirelt raha kokku ja tuult:)

Ilusat talve teile Eestisse! Rahulikku jõuluaega kõigile lugejatele, sõpradele, perekondlastele:)

Helger