Eile sain ka mina oma viisapäevadega alustatud - nimelt käisin sibulafarmis tööl. Oli küll ühepäevane tööots, aga võtsin siiski vastu, sest no see hostelis passimine ajas vaikselt lolliks juba peast. Tööpäev nägi ja hakkab arvatavasti ka edaspidi välja nägema selline:
6:00 - äratus
6:45 - väljasõit
8:00 - tööpäeva algus
10:00 - 10:15 - esimene "smoko" (suitsupaus)
12:00 - 12:45 - lõuna
14:00 - 14:15 - teine "smoko"
16:50 - tööpäeva lõpp
(seal vahepeal oli minu arust veel üks paus, aga ma täpselt enam ei mäleta).
Töö oli siis shedis ja pidime sibulaid sorteerima. Kogu tegevus toimub liini peal, kus töötab 4-5 inimest ja seisneb selles, et mööduvatest sibulahunnikutest tuleb välja sorteerida kogu praht - kartulid, rohelise tutiga sibulad, mädanenud sibulad, sibulakoored, puuoksad, kivid ja kõik muu taoline, mis lõpptoodangu hulka ei kuulu. Mind visati otse loomulikult kohe pea ees tundmatusse ehk siis masina taha :D Farmer seletas kohe ära, mis nuppe vaja millal vajutada ja eeldas, et ma saan kohe esimese korraga pihta - ta oleks pidanud kohe arvestama sellega, et mina ja masinad pole just kõige suuremad sõbrad või nii :D Aga jäin ise võimalikult rahulikuks ja sain hakkama küll, ta tundus ise ka väga mõistev tüüp olevat ja vahepeal saatis mulle ja Felicity'le (teine tüdruk, kellega koos samas kohas liini peal olin) abilisi sorteerima ja masinaga tegelema. Tegime kokku 8 tundi (lõuna läks maha) ja selle ajaga hakkasid endast tunda andma lihased, mille olemasolu olin ma ammu unustanud - kaelale, seljale ja ka põlvedele mõjub selline seismine ja ühe ja sama liigutuse tegemine päris kurnavalt, seega olid need vahepealsed pausid hädavajalikud. Päeva lõpuks ei tee enam sibulal ja kartulil ka vahet. Aga olenemata kõigest sellest mulle väga meeldis, sest töö iseenesest pole midagi rasket, lihtsalt pikapeale kipub igavaks minema. Samuti saad olla tuulevarjus ja üks suur pluss minu jaoks oli ka see, et sain olla puhtalt inglisekeelses keskkonnas üksi. Viimasel ajal olen tähele pannud, et mõtlen ka juba inglise keeles, hehe. Unenäod pole veel inglisekeelseks muutunud, vist. Ning, mis kõige tähtsam - mul oli midagi teha! Ma ei pidanud konutama siin hostelis ega tiksudes päeva mööda saatma. Täna on tänu sellele hoopis teine olemine, olgugi, et väsimus kontides endast niivõrd tunda andis, et uni venis kella ühe-poole kaheni päeval, oleksin ka täna hommikul olnud nõus tööle minema.
Pärast tööpäeva lõppu sain ka kotitäie sibulaid kaasa haarata, mida farmer mul isegi kotti laduda aitas ja pärast veel koti ka autosse tassis :))) Farmides töötades ongi see lisaboonuseks, et saad tasuta puu - ja juurvilju kaasa. Seega on meie hosteli köögis kartulid, lillkapsad, sibulad, kõrvitsad ja muu taoline kraam peaaegu alati kättesaadav ja alati tasuta.
Nii et ootan juba põnevusega, millal minu jaoks täisprogrammiga (6-7 päeva nädalas) töö pihta hakkab!
6:00 - äratus
6:45 - väljasõit
8:00 - tööpäeva algus
10:00 - 10:15 - esimene "smoko" (suitsupaus)
12:00 - 12:45 - lõuna
14:00 - 14:15 - teine "smoko"
16:50 - tööpäeva lõpp
(seal vahepeal oli minu arust veel üks paus, aga ma täpselt enam ei mäleta).
Töö oli siis shedis ja pidime sibulaid sorteerima. Kogu tegevus toimub liini peal, kus töötab 4-5 inimest ja seisneb selles, et mööduvatest sibulahunnikutest tuleb välja sorteerida kogu praht - kartulid, rohelise tutiga sibulad, mädanenud sibulad, sibulakoored, puuoksad, kivid ja kõik muu taoline, mis lõpptoodangu hulka ei kuulu. Mind visati otse loomulikult kohe pea ees tundmatusse ehk siis masina taha :D Farmer seletas kohe ära, mis nuppe vaja millal vajutada ja eeldas, et ma saan kohe esimese korraga pihta - ta oleks pidanud kohe arvestama sellega, et mina ja masinad pole just kõige suuremad sõbrad või nii :D Aga jäin ise võimalikult rahulikuks ja sain hakkama küll, ta tundus ise ka väga mõistev tüüp olevat ja vahepeal saatis mulle ja Felicity'le (teine tüdruk, kellega koos samas kohas liini peal olin) abilisi sorteerima ja masinaga tegelema. Tegime kokku 8 tundi (lõuna läks maha) ja selle ajaga hakkasid endast tunda andma lihased, mille olemasolu olin ma ammu unustanud - kaelale, seljale ja ka põlvedele mõjub selline seismine ja ühe ja sama liigutuse tegemine päris kurnavalt, seega olid need vahepealsed pausid hädavajalikud. Päeva lõpuks ei tee enam sibulal ja kartulil ka vahet. Aga olenemata kõigest sellest mulle väga meeldis, sest töö iseenesest pole midagi rasket, lihtsalt pikapeale kipub igavaks minema. Samuti saad olla tuulevarjus ja üks suur pluss minu jaoks oli ka see, et sain olla puhtalt inglisekeelses keskkonnas üksi. Viimasel ajal olen tähele pannud, et mõtlen ka juba inglise keeles, hehe. Unenäod pole veel inglisekeelseks muutunud, vist. Ning, mis kõige tähtsam - mul oli midagi teha! Ma ei pidanud konutama siin hostelis ega tiksudes päeva mööda saatma. Täna on tänu sellele hoopis teine olemine, olgugi, et väsimus kontides endast niivõrd tunda andis, et uni venis kella ühe-poole kaheni päeval, oleksin ka täna hommikul olnud nõus tööle minema.
Pärast tööpäeva lõppu sain ka kotitäie sibulaid kaasa haarata, mida farmer mul isegi kotti laduda aitas ja pärast veel koti ka autosse tassis :))) Farmides töötades ongi see lisaboonuseks, et saad tasuta puu - ja juurvilju kaasa. Seega on meie hosteli köögis kartulid, lillkapsad, sibulad, kõrvitsad ja muu taoline kraam peaaegu alati kättesaadav ja alati tasuta.
Nii et ootan juba põnevusega, millal minu jaoks täisprogrammiga (6-7 päeva nädalas) töö pihta hakkab!
No comments:
Post a Comment