300 km on seljataga. Oleme selle aja jooksul teinud kaks peatust, ühe "Stop, revive, survive" alal ja teise Yassi bensukas. Kuna siin on vahemaad väga pikad ning tee kulgeb ka suhteliselt rutiinselt, siis on ohutuse mõttes pandud tee äärde sildid "Stop, revive, survive" ning eraldi puhkeplatsid, kus saab einestada, käsi pesta ning tualetti kasutada. Maastik on muidugi üliilus - vahelduvad mäed ja orud, suured kummipuusalud ning kohati esineb ka Austraalia kõnnumaale omast punast liivapinnast. Iga 200 km tagant vahetame juhte, esimesed 200 km sõitis Helger, praegu on rooli keeramas Tõnis ja viimase otsa saan mina läbida. Juhuu! Eks näis, kui sõber ma vasakpoolse liiklusega olen :))
Eile oli tore, käisime Kaisu, Taavi, Karini ja Tõnisega meie kodu lähedal olevas itaalia kohvikus õhtust söömas, pärast seda Eesti majas Eurovisiooni poolfinaali kordust vaatamas ning pärast tahtsime minna Ivy, kuid liiklus kesklinnas oli täiesti hullumeelne, mitte kuskil polnud parkida ning tagatipuks selgus, et klubisse sisse sai eile üldse ainult listi alusel.
Oi kui väga tahaksin kohalikku roadtrippi, kodumaal :) Ja ma olen rohkem kui kindel, et see, mida teie praegu läbi sõidate, on VÕRRATU ja seda ülivõrdes :)
ReplyDelete